Kristjan Pruul • 3 oktoober 2019

Valitsus tõmbas tööstuse investeeringutest 120 miljonit eurot maha

Foto: Raul Mee

Prioriteetide ja valimislubaduste eelarvesse sobitamise käigus suutis valitsus ära kaotada olulise tööstusinvesteeringute toetuse, mille otsene mõju on lähiaastatel on 120 miljonit eurot pluss nukrus ja nõutus paljudes sektorites.

Samaaegselt Stockholmi keskkonnainstituudi kliimauuringu esitlemise ja tõsise näoga kliimaneutraalsuse saavutamisest rääkimisega tõmbas valitsus ühe suletõmbega maha "ressursitõhususe investeeringute toetuse" jaoks mõeldud raha, mille eesmärk oli hoogustada investeeringuid just kliimauuringus kirjeldatud olulistes valdkondades: hoonete energia- ja tööstuse ressursitõhusus.

Ühtekokku liigub eelarves mujale 39 miljonit eurot, näiteks teadus- ja arendustegevusse. Aga see tähendab kümnetele tööstusettevõtetele seda, et aastajagu peetud plaanid alustada investeeringutega jäävad sinnapaika: selle summa abil plaanis keskkonnaministeerium juba sel kuul avada taotluste vooru, mis nüüd jääb ära.

Aastapikkune töö läheb tühja

Üleöö tulnud teadmine ei tee rõõmsaks ei tööstusettevõtteid ega neid, kes kogu ressursitõhususega lähemalt seotud. "Terve hulk analüüse ja auditeid on tehtud ja nende seas palju välismaise taustaga ettevõtteid, kus planeerimistsükkel on pikk. Nad olid langetanud investeeringute tegemisel põhimõttelise otsuse, et küsivad seda toetust. Need tööstusettevõtted on nüüd ülipettunud. Õigustatud ootust juriidilises mõttes võib-olla ei ole, aga nad tunnevad ikka, et neid on alt veetud," rääkis ressursitõhususe sektoris tegutseva ET Grupi juht Aivar Uutar.

Uutarit puudutas valitsuse otsus ka isiklikult: "Meil oli üks Saksa omanikega puiduettevõte, kus oligi täpselt selline seis. Investeeringuplaanid olid arutlusel olnud, mõne nädala eest langetati otsus, aga nüüd teatasid, et tuleb ümber vaadata."

Ka keemiatööstuse liidu juht Hallar Meybaum tõdes, et meetmel on olnud käegakatsutavad tulemused. "See ei puuduta ainult keemiatööstust, vaid kogu töötlevat tööstust, on ettevõtteid, kes on taotluse juba esitanud, ja neid, kel see veel pooleli. Aga senini on olnud väga hea meede, mis aitab ettevõttel ressursse kasutada säästlikumalt, sellel on mõõdetavad tulemused: tehnoloogiate asendamine, elektrimootorite asendamine ja nii edasi," ütles Meybaum.

Loe pikemalt Äripäevast.

Jaga lugu:
TÖÖSTUSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad tööstusuudised igal nädalal enda postkasti.

Tööstusuudised.ee toetajad:

Harro Puusild
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159
Rain Jüristo
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077