Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Prügiplasti taaskasutuse lahendus võib tulla põlevkivitööstusest
Selline on üks tulevikulahendusi kasutatud pakendite jäätmekäitlusel. Põlevkiviõli tootmises tuntud õhukindlal kuumutamisel ehk pürolüüsis prügiplasti kasutamine annab kõrge kütteväärtuse ja väikese väävlisisaldusega kütteõli.
„Eestis kogutakse aastas plastjäätmeid umbes 20 000 tonni ning suunatakse need kas ladestamisele, jäätmekütusena põletusse või taaskasutuse kaudu tagasi ringlusesse. Täna suurem osa plastist põletatakse, sest see on odavam. Plastjäätmetest võetakse taas ringlusesse keskmiselt 16%,“ selgitas lahenduse otsimise vajadust TalTechi Virumaa kolledži põlevkivi kompetentsikeskuse vanemteadur Hella Riisalu.
Uudseks lahenduseks rakendatav pürolüüs on orgaanilist ainet sisaldava materjali kuumutamine õhu juurdepääsuta, mille tulemusel tekivad õli, gaas ja tahke jääk. Koospürolüüs on materjali õhu juurdepääsuta kuumutamine, kui lisatakse rohkem kui üks komponent.
Kompetentsikeskuse laboris tehtud uuringud näitasid, et prügiplastiku, liiva ja põlevkivitööstuse kõrvalproduktide (killustik, tuhk, poolkoks) koospürolüüs võimaldab kasutada kuni 80% plastjäätmeid. “Koospürolüüsil standardtingimuste juures saime kõrge kütteväärtuse ja väikese väävlisisaldusega õli suhteliselt kõrge õlisisalduse ja väiksema poolkoksi hulga juures,“ lisas Riisalu.
„Oluline on, et lähtematerjal võib sisaldada nii orgaanilist, kui ka anorgaanilist komponenti ehk pole vajalik plastjäätmete eelnev pesemine“ ütles Riisalu. Tööstuslikuks rakendamiseks tuleks lahendada tema sõnul veel mõned tehnoloogilised probleemid nagu ühtlane kuumutamise kiirus ning materjali segamine protsessi käigus. „Esimesed sammud plastjäätmete ümbertöötlemiseks on astutud,“ märkis Riisalu.
Põlevkivi kompetentsikeskusega koostööd tegeva Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ütles, et sellest võiks saada suurepärane lahendus maailma reostavale plastiprobleemile. „Aeg näitab, kas me selleni ka jõuame. Lahendused saavad tulla ainult koostöös teadlastega ning riik saab mõelda, kuidas selliseid innovatiivseid algatusi toetada," ütles Sutter.
TalTech Virumaa kolledži Põlevkivi Kompetentsikeskus taotles koospürolüüsi lahendusele „Plastjäätmete koospürolüüsi meetod“ kasuliku mudeli tunnistuse.
Seotud lood
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
4
Ettevõte investeerib tänavu 6,7 miljonit
Viimased uudised
Ettevõte investeerib tänavu 6,7 miljonit
Üritused
Hetkel kuum
6 teemat, mida poliitikud ei tohi valimisdebattides kõrvale jätta
3 teemat, mis ei tohi debattides tähelepanuta jääda
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele