Järgmisel aastal saab Eestis töötamiseks elamisloa vähem inimesi, piiratud sektorites ning kaheks jagatud ajavahemikus. Sisserände piirarv on 1314 ehk üks vähem kui möödunud aastal.

- Siseministeeriumis tutvustati välismaalaste seaduses ja välismaalaste lühiajalise Eestis töötamise korras kavandatavaid muudatusi.
- Foto: Andras Kralla
"Töötamiseks antavad elamisload on jaotatud viie suurima tööjõupuudusega valdkonna vahel – tervishoid, haridus, info ja side, töötlev tööstus, veondus ja laondus. See võimaldab Eestisse tuua arste, õpetajaid, insenere ja muid spetsialiste, keda meil on kõige rohkem vaja,“ ütles siseminister Mart Helme määruse eelnõu tutvustanud teates.
Siseminister tegi suvel ka ettepaneku
karmistada ajutise töötamise reegleid.
Lube saavad taotleda ka ministrid
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Ühtlasi arvestab uus jaotus iga ministeeriumi ja riigi vajadustega – kaaluka riikliku huvi alusel saavad Eestisse elama asuda välismaalased, kes loovad suurt lisandväärtust. Valdkonna eest vastutava ministri toetuskirja alusel on võimalik anda elamisluba välismaalasele, kelle Eestisse elama asumine on seotud riikliku huviga – sinna alla võivad kuuluda näiteks nii vaimulikud, loomeinimesed kui ka lennundussektori spetsialistid," lisas minister.
Praegu kehtib kaaluka riikliku huvi alusel elamisloa saanutele küll Eestis töötamise piirang, kuid seadusemuudatusega on kavas sellest loobuda.
Seotud lood
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.