• 12.09.19, 14:07
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Siseminister karmistab sisserände reegleid

Järgmisel aastal saab Eestis töötamiseks elamisloa vähem inimesi, piiratud sektorites ning kaheks jagatud ajavahemikus. Sisserände piirarv on 1314 ehk üks vähem kui möödunud aastal.
Siseministeeriumis tutvustati välismaalaste seaduses ja välismaalaste lühiajalise Eestis töötamise korras kavandatavaid muudatusi.
  • Siseministeeriumis tutvustati välismaalaste seaduses ja välismaalaste lühiajalise Eestis töötamise korras kavandatavaid muudatusi.
  • Foto: Andras Kralla
"Töötamiseks antavad elamisload on jaotatud viie suurima tööjõupuudusega valdkonna vahel – tervishoid, haridus, info ja side, töötlev tööstus, veondus ja laondus. See võimaldab Eestisse tuua arste, õpetajaid, insenere ja muid spetsialiste, keda meil on kõige rohkem vaja,“ ütles siseminister Mart Helme määruse eelnõu tutvustanud teates.
Siseminister tegi suvel ka ettepaneku karmistada ajutise töötamise reegleid.
Lube saavad taotleda ka ministrid

Artikkel jätkub pärast reklaami

„Ühtlasi arvestab uus jaotus iga ministeeriumi ja riigi vajadustega – kaaluka riikliku huvi alusel saavad Eestisse elama asuda välismaalased, kes loovad suurt lisandväärtust. Valdkonna eest vastutava ministri toetuskirja alusel on võimalik anda elamisluba välismaalasele, kelle Eestisse elama asumine on seotud riikliku huviga – sinna alla võivad kuuluda näiteks nii vaimulikud, loomeinimesed kui ka lennundussektori spetsialistid," lisas minister.
Praegu kehtib kaaluka riikliku huvi alusel elamisloa saanutele küll Eestis töötamise piirang, kuid seadusemuudatusega on kavas sellest loobuda.
Loe pikemalt Äripäevast.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.12.25, 12:35
Tark energiamajandus peaks olema ettevõtete strateegiline valik
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele