Harro Puusild • 29 august 2019

Palling tööstuspoliitikast: riik peaks looma stabiilse ja etteaimatava keskkonna

Kalle Palling   Foto: Andras Kralla

Äsja masinatööstusettevõtte Estanc nõukoguga liitunud Kalle Pallingu sõnul peaks riik tööstuspoliitikat kujundades arvestama sektori ettepanekutega ja looma keskkonna, mis oleks stabiilne ja etteaimatav.

Kalle Palling ütles intervjuus Tööstusuudistele, et on suure huviga Estanci viimaste aastate arengut jälginud.

"Vaadates neid sektoreid, kus Estanc on juba kanda kinnitanud ja peagi kinnitamas, siis see on just see valdkond, millega mina olen aastate jooksul - tõsi küll, teises rollis - tegelenud," märkis Palling.

Tööstussektori olukorda kommenteerides sõnas Palling, et lähiaja väljakutsed on seotud ennekõike tööjõuga.

"Ennustatakse, et juba mõne aasta pärast toimub enamik spetsialistide väljaõppest just töökohal, sest iga ettevõtte vajadused on väga spetsiifilised. Mul on tunne, et see arusaam hakkab õnneks kohale jõudma, et kõrg- ja kutsekoolid ei saa "toota" spetsialiste kellelegi," ütles Palling.

Järgneb intervjuu Kalle Pallinguga.

Pärast poliitikast lahkumise teadet saite ilmselt nii mõnegi põneva pakkumise. Miks otsustasite liituda Estanci nõukoguga?

Tõsi. Pakkumisi on olnud tõesti erinevaid ja väga ahvatlevaid, kuid olen otsustanud suurema osa ajast pühendada oma ettevõtte Cachet ehitamisele. Samas olen ka varem selgelt kommunikeerinud, et ka professional board member karjäär on see, mida plaanin oma varasema kogemuse ning suure corporate governance (ettevõtte juhtimine - toim.) ja corporate culture (ettevõtte kultuur - toim.) austajana ehitada.

Olen suure huviga vaadanud Estanci viimaste aastate arengut, kus käibe- ja kasuminumbrid on jõudsalt kasvanud. Vaadates neid sektoreid, kus Estanc on juba kanda kinnitanud ja peagi kinnitamas, siis see on just see valdkond, millega ka mina olen aastate jooksul - tõsi küll, teises rollis - tegelenud.

On ilmselge, et rahvastiku kasvu ja kliimamuutuste tingimustes pole võimalik, et me loobuksime fossiilsete ressursside kasutamisest. Ei ole lihtsalt muud varianti, kui leida lahendusi nende kasutamiseks ja veelgi suuremaks kasutuselevõtuks nii, et emissioon oleks väiksem kui ta täna on. Carbon capture tehnoloogiaid on arendatud, aga mõistagi ei ole madal CO2 hind olnud seni piisav motivaator. Usun, et Eesti teadlaste, ülikoolide ja Estanci meeskonnaga suudame arendada tooted, mis aitavad ka fossiilseid ressursse keskkonnasõbralikult kasutusele võtta ja seega maailma puhtamaks ja paremaks muuta.

Vähetähtis ei ole ka Estanci meeskond ja tegevjuht Mihkel Tammo roll selle ettevõtte arendamisel viimaste aastate jooksul. Arvan, et Mihkel on täna üks silmapaistvamaid tööstusettevõtete tippjuhte, kelle kompass just uute turgude ja toodete arendamisel ja mis kõige tähtsam meeskonna ehitamisel ja juhtimisel on väga õiges kohas. Tunnen suurt austust Mihkli isa Raigo Tammo ning vendade Herty ja Anti Tammo vastu, et nad usaldasid Mihklit teatepulka üle võtma. Numbreid vaadates on juba näha, et see otsus on end õigustanud.

Millise pilguga vaatate tööstust nüüd, mil otsustasite poliitikast lahkuda ja liituda tööstusettevõtte nõukoguga?

Lootusrikka pilguga. Olen nende aastate jooksul näinud, mida meie töösturid on võimelised tootma ja kui konkurentsivõimelised me globaalselt oleme. Aga arenguruumi on muidugi veel piisavalt. Peamiselt väärtusahela viimastegi lülide juures.

Kuidas Teile Eesti tööstus tervikuna paistab? Millised kohad vajaksid parandamist ja arendamist ning millega võib rahul olla?

Me oleme ilmselt ühiskonnana alahinnanud tööandja - mida kõik tööstusettevõtted on - rolli haridussüsteemis. Ennustatakse, et juba mõne aasta pärast toimub enamik spetsialistide väljaõppest just töökohal, sest iga ettevõtte vajadused on väga spetsiifilised. Mul on tunne, et see arusaam hakkab õnneks ka kohale jõudma, et kõrg- ja kutsekoolid ei saa “toota” spetsialiste kellelegi.

Teine osa on teadus- ja arendustegevuse rahastamine ja väga selgete KPI-de seadmine. Siin on pikk tee minna ja Estanciga soovime kindlasti väga tihedat koostööd Eesti ülikoolidega, et areneda tootmisettevõttest toote ettevõtteks, et võimalikult palju tootmise väärtusahelast Eesti majandusse jätta. Täna tuleb paljudel juhtudel toote intellektuaalse omandi eest maksta mõne teise riigi ettevõtetele, kes oma ülikoolidega koostöös on selle IP (intellectual property) välja arendanud.

Kuidas kommenteeriksite senist tööstuspoliitikat? Mida siin saaks muuta, et Eesti tööstust toetada?

Üldiselt võiks riik võimalikult vähe segada ja luua keskkonna, mis oleks stabiilne ja pikalt etteaimatav. Sealjuures tööstuse ettepanekuid kuulda võttes. Olen seda seisukohta esindanud kõik need aastad, mil olen poliitikas olnud ja kavatsen seda joont hoida ka tulevikus.

Eks lähiaja väljakutsed ole suuresti seotud tööjõuga. Kuidas tagada tänase tehnoloogia arenemise kiiruse juures alati kvalifitseeritud tööjõud ja kuidas leida mõistlik lahendus välistööjõu kaasamiseks meie tööstuse ja majanduse arengusse.

Jaga lugu:
Seotud lood
TÖÖSTUSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad tööstusuudised igal nädalal enda postkasti.

Tööstusuudised.ee toetajad:

Harro Puusild
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159
Rain Jüristo
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077