Matsimoka on pereettevõte, mis sai alguse juba 1980. aastate esimeses pooles, mida veab perekond Inno Kadrina lähedal Hulja külas. Nüüd tagantjärgi saab meenutada kummalisi üheksakümnendaid, kui sealsed kohalikud raha teenimiseks Venemaal lihaga äritsemas käisid, sest suurte loomakasvatuste juures tekkis just selline rahategemise võimalus. Tasub märkida, et nõukogude ajal andsid Vinni ja Hulja sovhoosid 1 protsendi kogu Nõukogude Liidu seatoodangust.
Stabiilne ja rahulik kasv kindlustab edu
Nüüd on olukord loomulikult hoopis teine. Liha tuleb küll endiselt lähiringkonnast ja reeglina on kogu tooraine Eestist ning selle valmistamise viis põlvest põlve edasi kantud. "Seadmed on jah uued, aga põhimõtted, retseptid, liha laagerdamine, sidumine on kõik traditsiooniline," kirjeldas Aivar Inno poeg Sten Inno.
Tema vend Jan Inno rõhutas, et ainult Eesti liha kasutamine on nende "põhimõtteline põhimõte". Jan kinnitab, et tänu sellele pole Hiinat laastanud seagripi epideemia neid märkimisväärselt puudutanud. "Meie jaoks pole sealiha hind pea üldse tõusnud. Ehk maksimaalselt 5 protsenti. Mitte midagi pöörast," ütles Jan. Sten lisas, et tõenäoliselt tuleb teiste tootjate jaoks meeletu, ligi 50protsendine tooraine hinnatõus sellest, et ilmselt oli varem võimalus liha kokku osta minimaalse hinnaga.
Loe pikemalt Äripäevast.