Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Endine loomaarst teeb Eesti sigadest Itaalia salaamit
Matsimoka Butchery lihameistrid ütlevad, et veganid on neile kasulikud. Ei, nad ei parasta kiuslikult, et "jääbki rohkem alles". Nad ei hakka ka veganitele "valeliha" tegema. Koos taimetoidutrendiga olevat inimeste teadlikkus väärt toidust kasvanud ning kui selle tulemusel süüakse küll vähem, aga kvaliteetset liha, siis on see väikestele tootjatele hoopiski teretulnud.
Matsimoka on pereettevõte, mis sai alguse juba 1980. aastate esimeses pooles, mida veab perekond Inno Kadrina lähedal Hulja külas. Nüüd tagantjärgi saab meenutada kummalisi üheksakümnendaid, kui sealsed kohalikud raha teenimiseks Venemaal lihaga äritsemas käisid, sest suurte loomakasvatuste juures tekkis just selline rahategemise võimalus. Tasub märkida, et nõukogude ajal andsid Vinni ja Hulja sovhoosid 1 protsendi kogu Nõukogude Liidu seatoodangust.
Stabiilne ja rahulik kasv kindlustab edu
Nüüd on olukord loomulikult hoopis teine. Liha tuleb küll endiselt lähiringkonnast ja reeglina on kogu tooraine Eestist ning selle valmistamise viis põlvest põlve edasi kantud. "Seadmed on jah uued, aga põhimõtted, retseptid, liha laagerdamine, sidumine on kõik traditsiooniline," kirjeldas Aivar Inno poeg Sten Inno.
Tema vend Jan Inno rõhutas, et ainult Eesti liha kasutamine on nende "põhimõtteline põhimõte". Jan kinnitab, et tänu sellele pole Hiinat laastanud seagripi epideemia neid märkimisväärselt puudutanud. "Meie jaoks pole sealiha hind pea üldse tõusnud. Ehk maksimaalselt 5 protsenti. Mitte midagi pöörast," ütles Jan. Sten lisas, et tõenäoliselt tuleb teiste tootjate jaoks meeletu, ligi 50protsendine tooraine hinnatõus sellest, et ilmselt oli varem võimalus liha kokku osta minimaalse hinnaga.
Loe pikemalt Äripäevast.
Seotud lood
Ehitus-, tööstus- ja logistikasektoris räägitakse täna palju efektiivsusest, kuid praktikas määravad töö tempo sageli hoopis seadmed, mille töökindlusest sõltub kogu objekti või tootmise sujuvus. Kui tõstuk seisab, töö katkeb või masin ei vasta töötingimustele, ei tähenda see ettevõtte jaoks ainult tehnilist probleemi, vaid otsest rahalist kulu, venivaid tähtaegu ja suuremaid riske tööohutusele.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
4
Esimene välispartneriga äriühing sõjajärgses Eestis, asutatud juba 1987
Viimased uudised
4 võimalust majanduse kasvatamiseks
Esimene välispartneriga äriühing sõjajärgses Eestis, asutatud juba 1987
Üritused
Hetkel kuum
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele