Autor: Tööstusuudised.ee • 11. juuni 2019

Põlevkivisektor pakkus 2018. aastal tööd 7303 inimesele ning panus riigikassasse suurenes 17% ulatudes 122 miljoni euroni. Põlevkiviettevõtted suunasid innovatsiooni ja uutesse tehnoloogiatesse ligi 116 miljonit eurot ning otsesed ja kaudsed keskkonnainvesteeringud olid ligi 55 miljonit eurot. „Tööstus on liikunud efektiivsema ja puhtama tootmise poole,“ märkis Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) Virumaa kolledži Põlevkivi Kompetentsikeskuse juhataja Kalle Pirk pressiteates.

2018. aasta suurimad investeeringud tehti energeetikasse, tootmisvõimsuse suurendamisse ja puhtama tööstuse tagamisse.

„Põlevkiviõli toodeti 2018. aastal rekordilised 1,1 miljonit tonni. Toodame Eestis vedelkütuseid rohkem kui tarbime ehk oleme selles vallas netoeksportijad,“ märkis Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter. „Õlitootmise heast perspektiivist tulenevalt tegeleme täna uue õlitehase eelprojekteerimisega,“ lisas Sutter. Tema sõnul on Eesti Energia valmis aasta lõpus tegema investeerimisotsuse põlevkiviõli tootmise suurendamiseks. „Põlevkivisektori jätkusuutliku arengu tagab suurem sektoriülene koostöö. Esimese samm selles suunas on idee ühise rafineerimistehase rajamisest põlevkiviõlist puhtama kütuse tootmiseks. Selle teostamine on täna reaalsem kui kunagi varem,“ lisas Sutter.

„Meie eesmärk ja üks oluline järjepidev põhimõte on põlevkivitööstuse väärtusahela maksimaalne väärindamine ning pikendamine. VKG tänane väärtusahel on pikim Eestis ning üks pikematest maailmas. Aastate jooksul ennast kõrgete tootmisnäitajatega tõestanud tehnoloogia lubab edasi liikuda uute toodete arendamise suunas, realiseerida seni kasutamata potentsiaali õlide ja uttegaasi väärindamises ning otsida uusi nutikaid lahendusi. Keskkonna projektidesse panustades tagab kõik see sektori jätkusuutlikkuse ning konkurentsivõimekese globaalse naftaturu kontekstis,“ kommenteeris Viru Keemia Grupi juhatuse aseesimees Meelis Eldermann.

Kiviõli Keemiatööstuse juhatuse esimehe Priit Orumaa hinnangul on Eesti põlevkivisektori arengu üheks eelduseks innovatsioon. „Meil on seni kasutama potentsiaal kütuste ja erinevate muude materjalide koospürolüüs vedelkütuste tootmiseks. Võimalused selle arendamiseks on põlevkivitööstusel olemas,“ lisas Orumaa.

Innoveerimiseks tegid ettevõtted koostööd teadlastega. Ülikoolide teaduslaborites arendati tehnoloogiaid ja uuriti tööstuses tekkivate kõrvalsaaduste kasutusvõimalusi. „Olulised suunad teaduses on süsiniku püüdmise ja kasutamise uurimine ning põlevkiviõli kvaliteedi tõstmine,“ lisas Kalle Pirk. Pirki sõnul kinnitavad viimaste aastate suurprojektid põlevkivivaldkonnas, et sektori teadustegevus on heal tasemel. „Uue Auvere elektrijaama avamisel tunnustati inseneride kõrval ka energiaploki valmimisse panustanud Eesti teadlasi,“ märkis Pirk.

Eesti põlevkivitööstuse aastaraamatut annavad viiendat aastat välja TalTechi Virumaa kolledži Põlevkivi Kompetentsikeskus, Eesti Energia, Viru Keemia Grupp ja Kiviõli Keemiatööstus. Aastaraamatut esitlesid 10. juunil 2019 Tallinna Tehnikaülikoolis Põlevkivi Kompetentsikeskuse juhataja Kalle Pirk, Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter, Viru Keemia Grupi juhatuse aseesimees Meelis Eldermann ja Kiviõli Keemiatööstuse juhatuse esimees Priit Orumaa