Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kaubavahetus kasvab edasi
Aprillis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,2 miljardi euro väärtuses ja imporditi 1,4 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 156 miljonit eurot, mis oli 11 miljonit eurot rohkem kui möödunud aasta samal ajal.
Aprillis olid kaupade ekspordi peamised sihtriigid Soome (16% kogu kaupade ekspordist), Rootsi (10%) ja Läti (9%). Eksport suurenes enim Hollandisse (24 miljonit eurot), Ameerika Ühendriikidesse (23 miljonit eurot) ja Austraaliasse (15 miljonit eurot). Hollandisse suurenes enim mineraalsete toodete (raske kütteõli, põlevkivikütteõli), Ameerika Ühendriikidesse elektriseadmete (kommunikatsiooniseadmed) ja Austraaliasse mineraalsete toodete (mootorikütus) eksport. Enim kahanes eksport Kanadasse ja Norra (mõlemasse vähenes 11 miljonit eurot). Norra veeti vähem mitmesuguseid tööstustooteid (kokkupandavad puitehitised) ja Kanadasse elektriseadmeid (kommunikatsiooniseadmed).
Enim mõjutasid transpordivahendid
Kaupadest eksporditi aprillis kõige rohkem elektriseadmeid (15% kogu kaupade ekspordist), mineraalseid tooteid (13%) ning puitu ja puittooteid (11%). Ekspordi kasvu mõjutas enim transpordivahendite (14 miljonit eurot), põllumajandussaaduste ja toidukaupade (13 miljonit eurot) ning elektriseadmete (7 miljonit eurot) väljaveo suurenemine. Enim kahanes mitmesuguste tööstustoodete (9 miljonit eurot) väljavedu.
Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas aprillis 72% kogu kaupade ekspordist. Kodumaise päritoluga kaupade väljavedu ja re-eksport suurenesid eelmise aasta aprilliga võrreldes mõlemad 4%. Enim suurenes Eesti päritolu elektriseadmete (kommunikatsiooniseadmed) ning mehaaniliste masinate (seadmed pinnase töötlemiseks) väljavedu, samas vähenes mitmesuguste tööstustoodete (kokkupandavad puitehitised) eksport.
Import Soomest vähenes
Aprillis imporditi kõige enam kaupu Soomest, Rootsist ning Saksamaalt (kõigi osatähtsus moodustas kogu impordist 11%). Kõige rohkem suurenes import Rootsist (45 miljonit eurot), kust suurenes enim elektriseadmete ja transpordivahendite sissevedu. Import vähenes kõige enam Soomest (34 miljonit eurot), mida põhjustas mineraalsete toodete (mootorikütus, raske kütteõli) sisseveo vähenemine poole võrra.
Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid (13% kogu kaupade impordist), transpordivahendeid (12%), mineraalseid tooteid ja mehaanilisi seadmeid (mõlemaid 11%). Kõige enam suurenes transpordivahendite (17 miljonit eurot) ning vähenes mineraalsete toodete (20 miljonit eurot) sissevedu.
Võrreldes 2018. aasta sama kuuga vähenes väliskaubanduse ekspordi mahuindeks 1% ja impordi mahuindeks 4%.
Seotud lood
Euroopa gaasihind on 2026. aastal taas järsult tõusnud. Vaid loetud kuude jooksul on maagaasi börsihind (Dutch TTF) tõusnud üle 100% ehk sisuliselt kahekordistunud. Täna, septembri alguses, on börsihind üle 70€ MWh kohta. Oluline on võrrelda võrreldavaid numbreid. Gaasi puhul tuleb arvestada lisaks kütusele võrguteenuse, aktsiisi ja katla kasuteguriga, mis omakorda viib soojusenergia kogukulu üle 100€/MWh.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele