Jaga lugu:

3,7 miljonit Baltikumi suurimasse kodujuustuliini

Valio Eesti investeeris Laeva meierei laiendusse ja uude kodujuustuliini kokku 5,6 miljonit eurot. Teadaolevalt on tegemist Baltikumi suurima kodujuustu tootmisliiniga.

Valio Laeva tehase kodujuustuliin on Baltikumi suurim.   Foto: Tööstusuudised.ee

Valio Eesti tegevdirektor Maido Solovjov ütles mai algul ajakirjanikega kohtudes, et ettevõte on teinud suure investeeringu uude kodujuustuliini ja laiendanud Laeva meiereid. Kokku investeeriti 5,6 miljonit eurot, millest 3,7 miljonit maksis tootmisliin ja 1,9 miljonit läks ehitusele. Laienduse käigus kasvas tehase netopind 1142 ruutmeetri võrra, 12 369 ruutmeetrini.

“See kodujuustuliin on Baltikumi suurim. Kodujuustu tarbimine inimese kohta on Eestis suurem kui Lätis ja Leedus, kus hinnatakse rohkem kuiva tüüpi klassikalist kohupiima. Näeme, et siit edasi järgnevad kümme aastat kodujuustu tarbimine inimese kohta kindlasti kasvab,” rääkis Solovjov kohtumisel.

Solovjovi sõnul võimaldabki uus tootmisliin tootmismahu kahekordistada, lisaks vett säästa ja protsessi tublisti efektiivsemaks muuta.

Mitme aasta projekt

“Kodujuustu laienduse projekt oli meil mitme aasta projekt. Mõte ulatus aastate taha ja oli tingitud sellest, et meil oli seadmepark suhteliselt vana ja amortiseerunud ning mahud olid juba piirajas ja tihti jäime ka tarneraskustesse,” selgitas Valio Laeva meierei tehase- ja tehnikadirektor Andrus Mölder. “Ja ülemäärast pinda meil majas ka polnud ja pidime alustama hoone laiendusest.” Meierei 1142ruutmeetrise laienduse tegi AS Ehitustrust, mis valiti välja seetõttu, et viimasel oli ette näidata varasem kogemus tööstussektorist. Ehitustööd kestsid 2017. aasta juulist kuni 2018. aasta veebruarini. “Kaheksa kuu jooksul oli meil siin paras põrgu,” muigas Mölder ja tõdes, et eks ehitamine ja tootmine samaaegselt on parajalt suur väljakutse.

Nagu eespool mainitud, maksis ehitus kokku 1,9 miljonit eurot. “Saime õnneks enne buumi. Ehitaja oli ka oma alltöövõtjatega raskustes, aga saime enne hullu aega maja valmis,” oli Mölder rahul.

Mitu osapoolt

Investeeringu teine pool puudutas protsesse ja sellega tegeles ettevõte mullu aprillist novembrini. “Kindlasti käis protsessipoolega töö juba samal ajal ehitustöödega. Mul oli oma projektitiim ja üks inimene üle lahe, kes oli seda asja vedamas,” selgitas Mölder projekti tagamaid.

Seadmed tarnis Soome ettevõte High Metal Production Oy, kellega on Valio juba Soomes varem koostööd teinud – just varasem edukas koostöö on põhjus, miks selgi korral samalt ettevõttelt seadmed osteti.

“Kohalik ettevõte Amitec Project OÜ teostas protsessi installeerimise, roostevaba keevituse ning torude ja klappide paigaldamise,” tutvustas tehasejuht, lisades, et automaatika osa tegi Rootsi taustaga ettevõte ÅF-Automaatika OÜ ja pakkeseade Grunwald toodi Saksamaalt. Välja vahetati ka vana 12tonnine katel, mille asemel on nüüd kasutusel 18tonnine.

“Et lõpuks kõik see asi käima saada, on omaette asi see, et kõigepealt on vaja inimesed uue protsessiga kurssi viia. Me õpetasime neid ja viisime Soome tehasesse, kus nad said ka mingi eelaimduse, mis see endast kujutab,” jätkas Mölder.

Mölderi sõnul pole uue süsteemi kasutusele võtmine sugugi lihtne. “Ei ole lihtne kõik täpseks ja paika saada. Kogu see automaatika on tore, kui ta töötab, aga kui ei tööta, siis on katastroof,” ütles Mölder.

Maido Solovjov lisas, et oma aja võtab ka toode, mis uue liini abil lõpuks valmib. “Läheb üksjagu aega, et sealt õige toode välja tuleks ja et see toode oleks nii hea, nagu ta olema peab,” sõnas ta.

Tulemused

Uus liin tähendab Valio Eestile senisest efektiivsemat tootmist. Andrus Mölderi sõnul oli näiteks vana protsessiga veekulu ühe tonni kodujuustu terade kohta 12,5 tonni, kuid uus süsteem on seda vähendanud enam kui 2,2 korda, 5,6 tonnini. “See tähendab aastase tootmise juures, et Laeva meiereis hoiame kokku 21 päeva veetoorme vajaduse, mis on päris suur argument,” ütles Mölder.

Vähenud on ka kaod, juurde on tulnud erinevate pakendite tegemise võimalus ja paranenud on kvaliteet. “Me investeerisime meeletult tootmishügieeni. Katlaruumi lagi on eraldi roostevabast terasest, kõik on pestavad. Katlale tuleb oma hepa-filter ja kodusjuustukuivatile tuleb oma hepa-filter. Hügieenitase on kõrgem kui tavalistes tootmistes,” lisas Mölder.

“Me peame tegema veel rohkem investeeringuid automatiseerimisse. Viimased kolm aastat on keskmise palga tõus 7% aastas. Selle maja investeering ei ole inimeste seisukohalt veel efektiivne, sest inimesed on pakkimise lõpuetappides – järelpakkimises. Sinna on vaja investeerida kõvasti,” lisas ta.

Toidutööstuses on Solovjovi sõnul näha nii head kui halba. “Hea signaal on see, et müügitulu on kasvanud, halb on see, et 2018. aastal kasvasid kulud suhteliselt kiiremini kui müügitulud. Ehk kogukasum toidusektoris on alla läinud,” märkis Solovjov ja lisas, et kulude põhivedurid on kütus, põlevkivi, energia ja palgad.

“Madal sisend on pöördumatult möödas. Tööjõud, energia, kütus on meil kõrgem kui peamistel konkurentidel piimanduses Lätil, Leedul ja Poolal. Kõik otsivad järjest enam, kuhu ja mida eksportida,” rääks Solovjov. “Käivet kasvatame, aga lisandväärtust loome suhteliselt vähe. Selle põhjuseks on see, et kulude kasv on kiirem kui portfelli muutus. Kulud tulevad nagu tormina üle öö – kulude kasv on meeletu.”

“Tööstused kasutavad täna palju ukrainlasi ja ka meie tööstuses Võrus on kolm ukrainlast. Välistööjõu osakaal kindlasti kasvab ja ma arvan, et seda te kuulete igas tööstuses,” märkis ta. Veel rääkis Solovjov, et kui piimasektori kogukasum on 15 miljonit eurot, siis investeeringuid tehti mullu 12 miljoni eest.

“Ühtpidi on investeeringuid vähe ja teistpidi on jälle kasumlikkus väike. Et justkui nagu teeme, aga kätte jääb vähe,” ütles ta ja lisas, et ligi pool eelmise aasta piimasektori investeeringutest ehk 5,6 miljonit tegi just Valio.

Loe Äripäeva teemaveebist kaubandus.ee, kuidas on muutunud piimatarbimine Eestis.

Jaga lugu:
TÖÖSTUSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad tööstusuudised igal nädalal enda postkasti.

Tööstusuudised.ee toetajad:

Harro Puusild
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24harro@toostusuudised.ee
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159hedi.meigas@aripaev.ee
Rain Jüristo
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077rain.jyristo@aripaev.ee