Äripäev • 10 mai 2019

Kaubavahetuses andsid tooni Euroopa Liidu riigid

Eesti päritolu toodetest kasvas enim põlevkivist toodetava õli eksport  Foto: Postimees/Scanpix

Nii import kui eksport kasvasid märtsis enim teiste Euroopa Liidu riikidega, kaubavahetus nende riikidega on kõigi aegade suurima osakaaluga.

Eksport Euroopa Liidu liikmesriikidesse kasvas statistikaameti andmetel 104 miljoni euro võrra ja import 71 miljoni euro võrra. Euroopa Liidu osatähtsus kogu ekspordist moodustas 72% ja impordist 80%. Viimati oli ekspordi osatähtsus nii kõrge 2017. aasta novembris ja impordi osatähtsus 2018. aasta mais, teatas amet.

Kokku eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,2 miljardi euro väärtuses ja imporditi 1,4 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 177 miljonit eurot, mis oli 22 miljonit eurot väiksem kui möödunud aasta samal perioodil.

Kiireim ekspordikasv USA suunal

Ekspordi peamisteks sihtriikideks Soome (16% kogu kaupade ekspordist), Rootsi (10%) ja Läti (9%). Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Rootsi mitmesuguseid tööstustooteid ning puitu ja puittooteid, Lätti transpordivahendeid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu.

Eksport suurenes enim Ameerika Ühendriikidesse (50 miljonit eurot), Taani (25 miljonit eurot) ja Belgiasse (20 miljonit eurot). Ameerika Ühendriikidesse suurenes enim kommunikatsiooniseadmete, Taani ja Belgiasse mineraalsete toodete väljavedu. Enim kahanes eksport Singapuri (19 miljonit eurot), kuhu veeti vähem mineraalseid tooteid.

Ekspordi kasvu mõjutas enim metalli ja metalltoodete (22 miljonit eurot), põllumajandussaaduste ja toidukaupade (13 miljonit eurot) väljaveo suurenemine. Enim kahanes elektriseadmete (7 miljonit eurot) väljavedu.

Eesti päritolu toodetest kasvas enim mineraalsete toodete (põlevkivibensiin, lennukibensiin, põlevkivikütteõli), mitmesuguste tööstustoodete (kokkupandavad puitehitised, mööbel) ning metalli ja metalltoodete (metallijäätmed, metallkonstruktsioonid) väljavedu.

Impordis tähtsaim partner Soome

Märtsis imporditi kõige enam kaupu Soomest (13%), Saksamaalt ja Rootsist (mõlema osatähtsus 11%) ning Lätist (10%). Soomest imporditi kõige rohkem mineraalseid tooteid ning metalli ja metalltooteid, Saksamaalt mehaanilisi masinaid ja transpordivahendeid ning Rootsist transpordivahendeid ja elektriseadmeid.

Kõige rohkem suurenes import Soomest (29 miljonit eurot), Lätist (20 miljonit eurot) ja Rootsist (18 miljonit eurot). Soomest ja Lätist suurenes enim mineraalsete toodete ning Rootsist transpordivahendite sissevedu. Import vähenes kõige enam Valgevenest (28 miljonit eurot), mida põhjustas mineraalsete toodete sisseveo vähenemine.

Esimese kvartali import lähenes 4 miljardile eurole

Käesoleva aasta I kvartalis eksporditi kaupu 3,6 miljardi euro väärtuses ja imporditi 3,9 miljardi euro eest. Võrreldes 2018. aasta I kvartaliga suurenes eksport 8% ja import 4%. Kaubavahetuse puudujääk oli I kvartalis 392 miljonit eurot (2018. aasta I kvartalis 500 miljonit eurot).

Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga, toetas 2019. aasta I kvartali ekspordi kasvu puidu ja puittoodete (44 miljonit eurot), metalli ja metalltoodete (30 miljonit eurot) ning mehaaniliste masinate (28 miljonit eurot) väljaveo suurenemine. Riikide võrdluses on enim suurenenud eksport Ameerika Ühendriiki, Taani, Lätti ja Soome.

I kvartali impordi kasvu mõjutasid oluliselt keemiatööstuse tooraine ja toodete (41 miljonit eurot), metalli ja metalltoodete (28 miljonit eurot) ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade (18 miljonit eurot) sisseveo suurenemine. Riikide arvestuses suurenes I kvartalis import 2018. aasta I kvartaliga võrreldes enim Leedust, Rootsist ja Venemaalt. Enim vähenes import Valgevenest.

Jaga lugu:
TÖÖSTUSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad tööstusuudised igal nädalal enda postkasti.

Tööstusuudised.ee toetajad:

Harro Puusild
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159
Rain Jüristo
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077