Eesti piimatööstuse üks kogenumaid juhte, Saaremaa Piimatööstuse juhataja Ülo Kivine töötab saare peal veel vähem kui kuu aega ning juba on kuulda vihjeid selle kohta, kes tippjuhi järgmiseks endale napsab.
Ülo Kivine töötas Teres põhimõtteliselt 20 aastat ja ütleb, et sai sealt enamiku oma töömehe pagasist. Fotol Ülo Kivine 2012. aastal.
  • Ülo Kivine töötas Teres põhimõtteliselt 20 aastat ja ütleb, et sai sealt enamiku oma töömehe pagasist. Fotol Ülo Kivine 2012. aastal.
  • Foto: Toomas Huik / Postimees / Scanpix
Kivine on töötanud piimatööstustes juhtivatel ametitel üle 25 aasta: Tallinna Piimakombinaadis, Oliver Kruuda juures Tere ASis ning alates 2015. aastast Saaremaa Piimatööstuses. Kivine on sealjuures ka päriselt piimandust õppinud juht.
Räägitakse, et nüüd liigub Kivine edasi ettevõttesse E-Piim. Kivine ütles, et tal on kindlasti soov rakendada ennast piimanduses. "Ja õnneks on siin ka piisavalt arvestatavaid valikuid," ütles ta.
E-Piima juhatuse esimees Jaanus Murakas ei andnud samuti täpset vastust. "Kindlalt räägime siis, kui Ülo on päriselt üle kontoriukse astunud, et allkiri anda.”
Aga siis oleks ju sild hea?
Jah, selles kontekstis oleks sild kindlasti väga tervitatav, sest kaupade ja ka muu liikumine on aeganõudev, samuti lisab kulusid. Pigem olen mõelnud, et sild võiks olla Saaremaa ja Hiiumaa vahel. Hiiumaale sõit oleks läbi Virtsu, praam sõidaks ca tund kiiremini ja liinil sõidaks neli alust väljumisega iga 15 minuti tagant. Riik ei peaks enam mõtlema Rukki kanali süvendamisele.
Te mainisite, et otsus Saaremaa Piimatööstuse juhtimine lõpetada ei olnud kerge. Milles raskus seisnes?
Väga palju uusi asju sai loodud. Eelmisel aasta tõime turule uue piima: Saaremaa ÖKO täispiim. Alles paar nädalat tagasi valiti see toode hõbemärgiga Eesti parimaks piimatooteks. Kaks aastat tagasi sai selle tunnustuse Old Saare juust, mis saavutas lõpuks ka üldvõidu ning pärjati Eesti parima toiduaine tiitliga.
Kindlasti on kahju kolleegidest, meil on tubli meeskond ja ma arvan, et ka saarlased võtsid mu omaks.
Loe pikemalt Äripäevast.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 24.08.26, 06:00
Eesti ettevõtted kaotavad rahastuse puudumise tõttu eksporditehinguid konkurentidele. Milline on lahendus?
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele