ABB, HANZA Mechanics ning Ericsson värbavad välisspetsialiste eelkõige seetõttu, et Eestis on sobilike kompetentsidega kandidaatide leidmine keeruline ja aeganõudev ning pärsib ettevõtte konkurentsivõimet.
- Eestis on puudus näiteks keevitajatest. Foto: Pixabay
„Kõik värbamised sünnivad siiski tööjõupuudusest, ettevõtted ei värba välismaalasi lihtsalt sellepärast, et neid värvata, vaid selle otsusega leevendatakse kitsaskohti, mis aitavad ettevõttel areneda ja konkurentsis püsida,“ selgitas HANZA Mechanicsi personalijuht Annika Ploom.
Tartus tegutsev mehaanikaettevõte HANZA Mechanics on otsinud kõrgete teadmistega mehaanilise töötlemise valdkonna oskustöölisi sihipäraselt. “Kahjuks on Eestis selliste oskustega inimeste leidmine tänasel tööjõuturul keerukas, mistõttu oleme otsingut laiendanud ka ajalooliselt tuntud tööstusriikidesse Venemaale ja Ukrainasse,” lausus Ploom lisades, et kõige rohkem välisspetsialiste on neil just Ukrainast ja Venemaalt.
Ericssoni Baltikumi personalijuht Katri Kuuse lisab, et Ericsson Eestis töötab inimesi 45-st rahvusest erinevatel ametitel nii juhtide kui spetsialistidena. “Olles multikultuurne ettevõte ning vajadus erinevate insenertehniliste kompetentside järele, mida Eesti tööjõuturult on keeruline leida, on suur, tekkis vajadus hakata värbama väljaspoolt Eestit,” selgitas Kuuse.
Tehnoloogiaettevõttes ABB on samuti tööl palju välismaalasi – nii tehasetöötajaid, insenere kui projektijuhte. „Ainuüksi ühes tehases Jüris on tööl inimesed seitsmeteistkümnest erinevast rahvusest. Oluline, et nad on ise meile tööle kandideerinud ning kolinud pärast seda Eestisse või juba Eestis elades saatnud soovi tööle kandideerida. Välismaalt me tööjõuotsinguid teinud ei ole,“ selgitas ABB värbamisspetsialist Mari Tammesalu. Kõige rohkem on ABB-s välismaalasi Indiast, Itaaliast ja Ukrainast.
Ukrainlased ja venelased valivad just Eesti
Hanza Mechanicsi personalijuht lisas, et kuigi nad otsivad aktiivselt ise sobilikke kandidaate, siis esimene välismaalane kandideeris neile hoopiski ise, avaldades soovi tulla just Eestisse. „See on üks positiivsemaid näiteid integreerumisest, kuna ta tõi ka kogu oma pere Eestisse ning tegutseb Ukrainas nii-öelda ettevõtte saadikuna, jagades ettevõtte kohta infot oma tuttavate seas ning andes suuniseid, kuidas ukrainlasi paremini kõnetada ning millistes portaalides või foorumites meie töökuulutusi jagada,“ kirjeldas Ploom.
Ta lisas, et tihtipeale valivad nii venelased kui ukrainlased töökohaks just Eesti, kuna teavad, et saavad esialgu vene keelega hakkama ning kultuuriruum on sarnane. “Samas ollakse huvitatud eesti keele kursustest, kus ei õpita ainuüksi keelt, vaid räägitakse ka Eestist, siinsetest kommetest ning tavadest. Meil on mitmeid, kes on edukalt lõpetanud keelekursuse ning omandanud A1 keeletaseme ehk esmase keeleoskuse diplomi ,” sõnas Ploom.
Nii Tammesalu, Kuuse kui Ploomi sõnul erinevus rikastab ning seni probleeme välismaalastega olnud ei ole. „Lisateadmised ning kultuuriline erinevus annavad ainult positiivseid värvinguid tööle juurde,“ lausus Tammesalu.
HANZA Mechanicsi personalijuht lisas, et lisaks mitmekesisusele on välismaalased tavapäraselt ka tänulikud ja pühendunud ning erinev maailmavaade kandub tihtipeale üle ka olemasolevatele töötajatele. „Meie kogemus näitab, et kuna välismaalased tulevad tihtipeale hoopis teisest keskkonnast ning taustsüsteemist, on nad Eestisse saabudes ja tööle hakates tänulikud. Tihtipeale pikemat aega siin keskkonnas olnud inimesed ei oskagi enam hinnata, et meil on Eestis kõik hästi,“ selgitas Ploom lisades, et välistöötajad on tihti ka Eesti tõelised fännid või neist saavad siia saabudes Eesti fännid. “Meie ettevõtte töötajad on harjunud töötama multikultuurses keskkonnas, igapäevaseks töökeeleks on inglise keel. Seega töökeskkond soosib välisvärbamisi ning olemasolevatele töötajatele ei tule uus välismaalasest töötaja üllatusena,” selgitas Kuuse.
Tammesalu leiab, et ülemaailmses talendirallis aitaks Eestil edukam olla enda nähtavaks tegemine. „Me ei ole üks väikeriik, kus arenguvõimalused puuduvad. Eestis on head töötingimused, kus pööratakse palju tähelepanu ohutusele ja töötaja rahulolule,“ selgitas Tammesalu. Ka Ploom nõustub, et Eesti töökeskkond on rahulik, turvaline ja mugav. „Meil on kindlad protseduuride kirjeldused, töövahendid ja ametijuhendid – kõik see, mida neil kodumaal ei olnud,“ lausus Ploom. Kuuse lisab, et kuigi Eesti peaks säilitama oma unikaalsuse, peaksime end rohkem maailma tutvustama, et ka väljaspoolt Euroopat Eesti maailmakaardilt üles leitaks ning siia tahetaks tööle tulla.
Seotud lood
ESG juhtimine on vajalik nii suurettevõtetele kui ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele. ESG eesmärke, strateegiaid, arengut ja raporteid küsivad partnerid, kliendid, pangad ja regulaatorid. Kuidas ESG abil oma riske ja võimalusi leida?