Hekoteki juhatuse liige: näeme mõõdukat kasvu, kindel suund on digitaliseerimine. “Käimas on põlvkondade vahetus”

Sõnumid majanduse taastumise kohta on aina rohelisemad, samas tööstuse taastumine on siiski analüütikute sõnul pigem aeglane. Hekoteki juhatuse liige Tõnis Haldna kommenteeris sektori tänast seisu Infopanga värskes masina- ja metallitööstuse kvartaliraportis.

Hekoteki peamisteks klientideks on puidutöötlejad - põhiliselt saeveskid ja pelletitehased. Neil on täna mitu suurt väljakutset – tooraine hind ja saadavus, ehitusturu seis (saeveskitel) ja kliima väljakutsed.

Pelletitootjatele meeldib üle mitme aasta saabunud külm talv, aga pigem on see suurem vaade – pelletite valmistamisest, ekspordist ja kasutamisest.

Eesti vaates teeb meie valitsus tooraine saadavuse ehk raiemahtude osas liiga tihti üles-alla muudatusi – ja nii puudub ettevõtjatel investeerimiskindlus.

Ehitusturg on Eesti ettevõtete jaoks oluliselt globaalsem kui vaid koduvabariik. Kui meie klientide põhilised eksporditurud – Soome, Rootsi, Sakasmaa – on ooteseisundis, siis pole ka erilisi arenguid oodata.

Seega lähiturgudel liiga suurt optimismi ei paista. Samas kõik, mis liigub, kulub. Kui seadmed kuluvad, siis ühel hetkel lakkavad nad töötamast. Ehk seadmeid tuleb läbi hoolduse hoida töökorras ja neid ka tasapisi kaasajastada. Samuti on sõltumata ettevõtete tegevusvaldkonnast teemaks töötajate saadavus – meie kliendid sõltumata asukohamaast huvituvad aina rohkem liht-töökohade kaotamisest ja automatiseerimisest. Samas ka moraalselt vananenud seadmete juhtimis- ja automaatikaprogrammide kaasajastamisest. See on valdkond, kuhu ollakse valmis investeerima.

Jagame mõõdukat optimismi, kuid mingeid suuri hüppeid meie sektoris ei paista. Laiemas vaates muutub olukord turul siis, kui algab Ukraina ülesehitus. Suure tõenäosusega saavad paljud ettevõtted üle Euroopa sealt tellimusi, millel järgneb hinnatõus igas valdkonnas. Kallinevad nii puit (ehk saematerjali müügihinnad) kui ka meie jaoks sisendmaterjal ehk teras. Seda juhul kui kehtivate sanktsioonidega suudetakse Venemaa saematerjal ja teras ülesehitusturult eemal hoida – sealsed puidutöötlejad elavad väga keerulisi aegu ja on valmis oma toodangut märgatavalt odavamalt Euroopa tootjate hindadest müüma.