Autor: Äripäev • 20. november 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Maailm on globaalne turuplats“

Stsenaarium eeldab, et maailmamajanduses jätkub suund vabakaubandusele ning domineerivad pikad globaalsed väärtusahelad.

„See võimaldab Eesti ettevõtjatel investeerida tootmismahtude laiendamisse ja suurendada efektiivsust. Kui ettevõtted on koondunud globaalsetesse tarneahelatesse, on kulutõhusus äärmiselt oluline, kuna peame konkureerima ka arenevate turgude ettevõtjatega ning nõudlust dikteerib eelkõige arenevate riikide kasvav keskklass, kes eelistab masstoodangut,“ kommenteeris Arenguseire Keskuse ekspert Mari Rell.

Tema sõnul on Eesti ettevõtlus- ja majanduspoliitika häälestatud peamiselt globaliseerumise ja seniste tarbimismustrite jätkumisele, kuid protektsionism on maailmaturul juba hoo sisse saanud ning ettevõtluspoliitikat kujundades tuleb see arvesse võtta.

„Võtmeküsimus on, kas ja kuidas me saame toetada Eesti ettevõtete tegutsemist kaugturgudel, kui see areng peaks süvenema. Või kuidas aidata ettevõtjatel saada aimu tärkavatest tarbijasegmentidest, kes esindavad muutunud nõudlust,“ ütles Rell.

„Targa tarbija maailmamajandus“

Stsenaarium eeldab, et vabakaubandus ja muutuv nõudlus annavad konkurentsieelise nendele riikidele, kus majandus on innovaatilisem ja tehnoloogiamahukam. „Vananevad ühiskonnad, uued generatsioonid ja muutuv eluviis dikteerivad muutusi nõudluses. Tooted ja teenused on personaalsemad, väikese jalajäljega, funktsionaalsed, nn rätsepalahendused,“ selgitas Rell. Ka tootmistehnoloogiad muutuvad, tootmine liigub tarbijale lähemale ning järk-järgult kaovad tarneahelad, kus juppe toodetakse Aasias, tooted pannakse kokku Ida-Euroopas ja müüakse läände.

„Euroopa(sse) kapseldumine ehk „paksem klaaslagi““

Stsenaarium eeldab, et maailmamajanduses levib protektsionism, piirkonnad blokistuvad ning väärtusahelad regionaliseeruvad. Toimub turgude ümberjaotamine, Euroopasse ja Aasiasse kolivad tootmisettevõtete üksused USAst ning juhtettevõtted peavad muutma oma tarnepoliitikat ja -praktikat. Stsenaariumi peamine risk on nn paksema klaaslae teke ehk Eesti allhanketootjate kulueelise taastumine olukorras, kus Aasia odavamatele tootjatele juurdepääs puudub, mille tulemusel võib Ida-Euroopast ja Eestist lahkunud allhange osaliselt tagasi liikuda.

„Need arengud annavad küll pealtnäha Eesti majandusele hingetõmbeaega, kuid investeeringuid tootearendusse ja uutesse tehnoloogiatesse lükkuvad edasi, mis pärsib tootlikkuse kasvu,“ rõhutas Rell.

„Euroopa Metsik Lääs“

Stsenaarium kirjeldab olukorra võimalikku halvenemist rahvusvahelises kaubanduses, kus valitseb protektsionism, seatakse kaubandustõkkeid ning väärtusahelad regionaliseeruvad. Samas Euroopas ja eriti Skandinaavias areneb jõudsalt nn uut tüüpi nõudlus, mille kasvu toetavad uued tehnoloogiad, demograafilised muutused, tarbijate teadlikkuse kasv ja hoiakute muutus. Ettevõtteid seni toitnud tarneahelad lagunevad ning uute moodustumist dikteerib muutunud nõudluskeskkond. Äristrateegiat muutmata on risk konkurentsist välja langeda suur, kuid pääseteed pakub orienteerumine Põhjamaade ja Lääne-Euroopa turule, kuna eeliseks on geograafiline lähedus, mida võimendab ka rahvusvahelise turu killustatus.

Arenguseire Keskuse tootlikkuse arengutele keskenduva uurimisprojekti eesmärgiks oli hinnata lisandväärtuse kasvu perspektiive järgmisel 10–15 aastal, arvestades võimalikke arenguid Eesti väliskeskkonnas ning nendega seotud riske ja võimalusi.

Uuringu täisteksti leiad siit.