Peaminister tunnistab, et piirikaubandusega kaotame 129 miljonit eurot, aga see pole kaugeltki õige number, ütles Toiduliidu juht Sirje Potisepp täna toimuval koostöö konverentsil.

- Sirje Potisepp
- Foto: Eesti Meedia/Scanpix
Peaminister Jüri Ratas ütles
hiljuti, et Eesti kaotab piirikaubanduse tõttu 129 miljonit eurot. Toiduliidu juht Sirje Potisepp ütles täna Eesti Näituste messikeskuses toimuval koostöö konverentsil, et see pole kaugeltki õige number.
"Piirikaubandus - ei ole lootustki, et see valitsuskoalitsioon piirikaubandusega midagi ette võtab," sõnas Potisepp päeva sissejuhatuses. "Peaminister tunnistab, et piirikaubandusega me kaotame 129 miljonit eurot, aga see pole kaugeltki õige number. Piirikaubandus on võtnud täna sellised mõõtmed, et see on kaasa vedanud kõik sektorid."
Potisepp märkis, et piirikaubandusel on kaks piiri - põhjapiir ja lõunapiir. "Põhjapiiril on vähem soomlasi, kes vähem ostavad ja vähem teenuseid kasutavad. Ka statistika näitab seda, aga miks me seda eirame, ei ole õrna aimugi," oli ta kriitiline.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Veel ütles toiduliidu juht sissejuhatuses, et ka suhkrumaksu eelnõu pole veel lõplikult laualt maas. "See on maas küll kesklaualt, aga mitte lõplikult. Ma loodan, et see ei kerki enam üles - sellest on saanud juba ka väike naljanumber Eestis," sõnas ta.
"Ja alati on üleval küsimus, milline on järgmine maks? Praegune valitsus on küll lubanud maksurahu ja ma eeldan, et kuni märtsini võiks see rahu olla."
Täna toimub Eesti Näituste messikeskuses Eesti Toiduainetööstuse Liidu korraldatud 5. Koostöö konverents, mis sel korral kannab pealkirja "Tarneahela efektiivsus muutuste tuules".
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Peaminister võttis eile Reformierakonna arupärimisele vastates kokku numbrid, kui palju on Eesti riik saanud vähem makse Läti piirikaubanduse tõttu. Ratase toodud numbrid kokku liites, tuleb aktsiiside ja käibemaksu kahanemise kogusummaks sel aastal 129,1 miljonit eurot.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Hetkel kuum
ISO 14001, ISO 9001, ISO 45001