Politsei- ja piirivalveamet soovitab sisserände piirarvu osadeks jagada nii, et seni peamiselt ehituse ja töötleva tööstuse tarbeks jagatud elamislube jaguks ka teistele elualadele. Sisuliselt aga on sisserände piirarvu roll Eesti tööturu kaitsmisel üha vähenenud, kirjutab ERR.

- Politsei- ja piirivalveamet on saatnud siseministeeriumile ettepaneku muuta elamislubade jaotust.
- Foto: Andras Kralla
Politsei- ja piirivalveameti identiteedi ja staatuse büroo juhataja Margit Ratnik kirjutas siseministeeriumile, et umbes 1300 inimest mahutava piirarvu võiks osadeks jaotada, mis tähendaks, et iga sektor saaks endale piirarvust väikse osa ning ehitajatele koka jaoks mõeldud elamislubasid ei antaks. Ratniku hinnangul muudaks see elamislubade jaotamise õiglasemaks.
Kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras tõdes, et tööandjate suuremale soovile rohkem välismaalasi tööle võtta ei tule muudatus kuigivõrd vastu.
Pikemalt saab lugeda
ERRist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.