Aasta töösturi konkursile esitati kokku 13 kandidaati, kelle hulgast selgitas žürii hääletuse teel välja TOP3. Aasta tööstur kuulutatakse välja 22. novembril toimuval konverentsil Tööstuse äriplaan.
Aasta töösturi tiitlile kandideerivad Toomas Kalev, Heiki Einpaul ja Arno Kütt.
  • Aasta töösturi tiitlile kandideerivad Toomas Kalev, Heiki Einpaul ja Arno Kütt.
  • Foto: Äripäev
AASTA TÖÖSTURi tiitlile kandideerivad (tähestlikulises järjekorras):
1) Arno Kütt, Cleveron
Esitaja: Eesti Masinatööstuse Liit
Kes neist kolmest aasta töösturi tiitli pälvib, selgub 22. novembril konverentsil "Tööstuse äriplaan".
Lisaks nendele kolmele esitati konkursile veel kümme kandidaati, kelle nimed ka käesolevaga avaldame (tegemist ei ole pingeriviga):
Tuuli Tromp, Eolane
Johann Sulling, Thermory
Jaan Puusaag ja Jaanus Paeväli, Wolf Group (ühiskandidatuur)
Tarmo Noop, A Le Coq
Lauri Betlem, Salvest
Ülo Kivine, Saaremaa Piimatööstus
Sven Mats, Matek
Kaarel Tali, Metsä Wood Pärnu
Veljo Konnimois, Radius Machining
Urmo Sisask ja Reio Rahumägi, Hyrles (ühiskandidatuur)
 
Aasta töösturi konkurssi korraldavad Äripäev, Tööstusuudised.ee ja ABB Eesti. Aasta töösturi valimise eesmärk on tunnustada tööstusettevõtete juhte ja nende pingutusi oma ettevõtte ja sektori arendamisel. Konkursil selgub juht, kes on edukalt arendanud ettevõtet ja eksporti, viinud läbi olulisi projekte või tehinguid, panustanud sektori arengusse läbi investeeringute, laienemiste või tootearenduse. Samamoodi võib võitja olla tööstussektori eestkõneleja, kes julgeb sektori nimel ka avalikult sõna võtta ja on seeläbi teinud sektori kuuldavamaks.
Statuudi ja konkursi eeluudisega saate tutvuda SIIN
Konkurss kuulutati välja 5. septembril, kandidaate sai esitada kuni 21. septembrini. 
Žüriisse kuulusid Tanel Rebane (EAS), Jukka Patrikainen (ABB), Igor Rõtov (Äripäev), Mait Palts (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda) ja Kaupo Reede (MKM).

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 24.08.26, 06:00
Eesti ettevõtted kaotavad rahastuse puudumise tõttu eksporditehinguid konkurentidele. Milline on lahendus?
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele