28. september 2018

Äripäevale antud usutluses tõdeb Taal, et Eesti tööjõuturg vajab üha enam välisspetsialiste ja vabade töökäte puuduses vaevleva tööjõuturu turgutamiseks ei tasu ära põlata ära ka ida poolt saabuvaid inimesi. Ühtlasi on lisanduvate inimeste nutikamaks rakendamiseks vaja tuua teadust ettevõtlusele lähemale ja lihtsustada praegu investeeringuid pärssivat bürokraatiat ning maksusüsteemi.

Kuidas on arenenud Eesti investeerimiskeskkond?

Arvan, et see on läinud märgatavalt kehvemaks. Seda on näha kas või sellest, kuidas viimastel aastatel on vähenenud sissetulevad investeeringud. Esimene põhjus on, et riik on kokku keevitanud üle 4000 regulatsiooni ja omavalitsused on neid pea 15 000 keevitanud. Nii kahju, kui see ka pole, peab ettevõtja sellega arvestama.

Tark välisinvestor arvestab sellega, et see asi läheb ainult hullemaks. Ehk tulevikus on tegevus siin ettearvamatu.

Teine asi on tööjõu küsimus. Kui ta (tark välisinvestor – toim) heidab pilgu statistikale, siis ta näeb, et elanikkond vananeb ja tööpuudus on praktiliselt null. Need, kes on täna on töötud, siis 99,9 protsenti neist ei hakkagi kunagi tööle. See on tõsine oht.

Samas iduettevõtetest sai Monese just 60 miljonit eurot, Taxify kaasas suurel hulgal kapitali. See muudab Eesti investeerimiskeskkonnana atraktiivsemaks.

Kindlasti muudab see atraktiivsemaks konkreetse sektori. See on uue majanduse sektor. Aga sellist suurt raha, mis võiks siia (tootmisse – toim) tulla võrreldes Leedu ja Lätiga, siis selliseid suuri investeeringuid siia ei tule.

Kui mina eelmisel kümnendil keskkooli astusin, hakati propageerima kutseharidust, kuid ühiskonnas kasutati hoopis märksõna tehnikum. Kutseharidusel oli negatiivne märk küljes. Kuidas seda negatiivset pilti muuta?

Mul ei ole head vastust sellele küsimusele. Arvan, et au sisse tuleks tõsta töötav inimene, mitte need, kes elavad sotsiaaltoetustest. Praegu räägime ainult neist, kes lasevad liugu riigi najal ja nende inimeste toel, kes teevad korralikult tööd.

Ennist iduettevõtlusest rääkides tõdesime, et positiivne on uute tippspetsialistide tulek Eesti tööturule, kuid äkki oleks riigil mõistlik püüda demograafilist välisinvesteeringut ehk täita lihtsamaid töökohti välistöölistega näiteks Vietnamist ja muudest võõrriikidest?

Mina ei taha olla küll see inimene, kes ütleb, et peaksime importima musta tööjõudu Vietnamist või kuskilt mujalt riigist, kust tulevad täiesti teisest kultuuriruumist pärinevad inimesed. Selle asemel peaksime tooma siia valitult inimesi, kes pärinevad meie kristlikust kultuuriruumist. Euroopa Liidust siia väga palju tulijaid ei ole, kuid siis on endiselt lahti Valgevene, Ukraina, Venemaa. Me oleme igasugused rahvad läbi seedinud.

Oma valikutes võime eelistada kõrgelt haritud spetsialiste, kuid nendega koos tulevad need inimesed, kes võivad hakata ka lihtsamaid töid tegema.

Võimalusi võõrtööjõu importi reguleerida on äärmiselt palju, kuid see tahe praegu puudub, sest on olemas üks valijaskond, kellele see ei meeldi, ja on olemas hulk poliitikuid, kes pole lugenud ajaloolisest rahvaste rändest. Eks Euroopa Liiduga on täpselt samamoodi nagu kunagi oli Rooma keisririigiga – 70 aastat rahulikku aega ja nad arvasid, et nii jääbki. Samas barbarid arvasid teisiti.

Me ei mõtle sellele, et mingid teised kultuurid tungivad mürinal peale. Peipsi järvest jookseb luterliku või katoliikliku ning bütsantsliku kiriku piir ja see tekkis alles tuhat aastat tagasi. Uute kultuuride pealetungi käigus peavad need kaks ruumi mingil määral ühtlustuma, kui soovime vastu pidada.

Sestap: kui me ei võta täna tööjõudu Ukrainast või Venemaalt, siis pole midagi teha. Ühel momendil on siin hoopis teistsugused inimesed ja mitte islamistid.

Suured tootmisettevõtted piiravad oma tegevust ja liiguvad siit minema ehk see tööjõu nõudluse profiil on siiski muutumas?

Jah, see profiil on muutumas. Õmblustööd näiteks on ammu ära läinud. Eesti tööjõukulud liginevad Euroopa keskmisele. Paljudes riikides on sotsiaalmaksu osa palga sees, mistõttu on nende (bruto – toim) sissetulekud näiliselt kõrgemad. See on veidike puru silma, et meil on keskmise (neto – toim) palga vahe nii suur. Tegelikult see nii ei ole. Paljud eestlaste loodud uue majanduse ettevõtetest ei resideeru Eestis just kõrgete tööjõumaksude tõttu, kuna esimestel aastatel on neil kuni 90% kuludest palgakulud.

Täispikka intervjuud saad lugeda Äripäevast. 

Autor: Äripäev.ee