Eesti Kaubandus-Tööstuskoda esitas juunis tootearenduse toetuse eelnõule mitmeid ettepanekuid ning juhtis tähelepanu, et eelnõu soodustas ebavõrdsust ning moonutas ausat ettevõtluskeskkonda. 3. augustil jõustunud määrusesse olid sisse viidud peaaegu kõik koja soovitud täiendused.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.
  • Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.
  • Foto: Äripäev
Vastavalt algsele eelnõule tuli toetus tagastada juhul, kui projekti lõpparuande põhjal selgus, et projekti tulemuseks on toimiv lahendus. Toetust ei pidanud tagastama juhul, kui projektiga ei loodud uut toimivat toodet, teatas koda. 
Koda tõi välja, et toetuse abil oleks võinud ettevõtjal valmida küll tehnoloogiliselt toimiv lahendus, kuid teatud põhjustel, näiteks turu hetkeseisust seonduvalt või ettevõtjapoolsest manipuleerimisest, võinuks uus toode osutuda esialgu ebapopulaarseks. Viimane tähendas eelnõu järgi, et tegemist on mittetoimiva lahendusega ning projekti eest saadud toetust ei pidanud tagastama. Peale projekti lõppu oleks võinud toetuse abil arendatud toode aga muutuda edukaks ning ettevõtja käive oleks suurenenud uue toote abil märgatavalt. Samas, kui ettevõtja oleks arendanud toetuse abil tehnoloogiliselt toimiva lahenduse ning see oleks kajastunud koheselt ka müügikäibes, pidanuks ettevõtja toetuse tagastama.
Koda leidis ka, et toetuse tagasiküsimine ainult õnnestumise korral ei olnud mõistlik ning oleks andnud oodatule vastupidise tulemuse. Näiteks, kui ettevõtja on suutnud luua uue toote, millel on suur ekspordipotentsiaal, loob ettevõtja sellega lisandväärtust, mis võib edasi kanduda uute töökohtade loomisse, kõrgematesse palkadesse ning tuua riigile täiendavat maksutulu. Samas ebaõnnestumise puhul lisandväärtust ei looda ning ainult kogemuste hankimist sellise toetusmeetmega ei oleks olnud otstarbekas toetada.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele