Muudatus tootmisplaanis tootmispäeva või vahetuse keskel on ressursse sööv ja nõuab sageli tootmisjuhi sekkumist.
Nende koosolekute, kus tootmisjuhi osalemine pole tingimata vajalik, kohta saab tellida protokolli.
  • Nende koosolekute, kus tootmisjuhi osalemine pole tingimata vajalik, kohta saab tellida protokolli.
  • Foto: Pixabay
Pidevate muudatuste vähendamiseks tuleb määratleda ajalised piirid, millest alates teatud muudatused on n-ö lukus, soovitatakse Äripäeva tootmise juhtimise teabevara äsja lisandunud peatükis. Muudatus tootmisplaanis tootmispäeva või vahetuse keskel on ressursse sööv ja nõuab sageli tootmisjuhi sekkumist.
Näiteks selgus ühes tekstiilitööstuses, et kiirtellimuste samal päeval tootmisse võtmine polnud vajalik, neid saadi edukalt täita järgmise päeva jooksul, st õnnestus külmutada üks päev tootmisplaanis. Näiteks autotööstuses lähevad muudatused lukku etapiviisiliselt, tulenevalt tarnijate reageerimiskiirusest – viimase valikuna läheb lukku auto värv, kuna seda on võimalik muuta veel kaks nädalat enne tootmise alustamist.
Lendav start järgmisse päeva
Kui tootmisjuht soovib aega säästa, siis tuleks järgmise päeva või vahetuse töö korraldada nii, et töötajad saavad kohe alustada tootliku tööga. Korralda töökohtadele materjalid, joonised ja tööriistad ning päevaplaanid. 
Tuleb määrata kindlad reeglid, kuidas tootmispäeva alustamise käigus tekkivad probleemid lahendatakse: millised probleemid lahendab töötaja ise, millised meeskonna juht, millised meister ja millised tootmisjuht. Sel viisil jääb ära probleemide asjatu delegeerimine ülemustele.
Äripäeva tootmise juhtimise teabevarasse lisandus uus peatükk "12 praktikat, mis aitavad tootmisjuhi aega säästa", mille kohta leiad täpsemat infot SIIT.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 25.05.26, 15:17
Schneider Electricu juht: Eesti konkurentsivõime sõltub taskukohasest elektrist ja elektrifitseerimisest
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele