Kaupade eksport suurenes 2018. aasta mais võrreldes 2017. aasta maiga 7% ja import 11%, teatas statistikaamet. Kaubavahetuse kasvu mõjutas peamiselt mineraalsete toodete ekspordi ja impordi suurenemine.
- Soome jätkab Eesti kõige olulisema kaubanduspartnerina. Foto: Pixabay
2018. aasta mais eksporditi Eestist kaupu 1,2 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,4 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 215 miljonit eurot (2017. aasta mais 153 miljonit eurot).
Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid 2018. aasta mais Soome (16% Eesti koguekspordist), Rootsi (11%) ja Läti (10%). Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Rootsi elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid ning Lätti mineraalseid tooteid (kütuse komponendid, elektrienergia) ja transpordivahendeid (sõiduautod). Eksport suurenes enim Ameerika Ühendriikidesse (38 miljonit eurot), Lätti (26 miljonit eurot) ja Soome (18 miljonit eurot). Ameerika Ühendriikidesse kasvas enim elektriseadmete, Lätti mineraalsete toodete ja transpordivahendite ning Soome puidu ja puittoodete ning elektriseadmete väljavedu. Enim kahanes eksport Rootsi (19 miljonit eurot).
Kaupadest eksporditi mais kõige rohkem elektriseadmeid (16% kogu kaupade ekspordist), mineraalseid tooteid (14%) ning puitu ja puittooteid (12%). Enim kasvas mineraalsete toodete (49 miljonit eurot) ning puidu ja puittoodete (14 miljonit eurot) väljavedu.
Eesti päritolu kaupade osatähtsus hõlmas 2018. aasta mais 71% koguekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu suurenes 7% ja re-eksport 9%. Eesti päritolu kaupade eksport suurenes enim mineraalsete toodete (põlevkivi kütteõli, kütuse lisandid) ning puidu ja puittoodete kaubagrupis (saematerjal, puidust uksed, liimpuitplaadid).
2018. aasta mais imporditi kõige enam kaupu Soomest (13% Eesti koguimpordist), Rootsist (12%) ja Saksamaalt (10%). Soomest imporditi kõige rohkem mineraalseid tooteid ning elektriseadmeid, Saksamaalt transpordivahendeid ja mehaanilisi masinaid ning Rootsist elektriseadmeid ja transpordivahendeid. Kõige rohkem suurenes import Rootsist (70 miljonit eurot), Valgevenest (46 miljonit eurot ehk ligi 11 korda) ja Venemaalt (24 miljonit eurot). Rootsist imporditi rohkem elektriseadmeid ja transpordivahendeid, Valgevenest ja Venemaalt mineraalseid tooteid (mootorikütus, kütuselisandid). Sissevedu vähenes enim Hiinast ja Hispaaniast (mõlemaist 13 miljonit eurot). Hiinast toodi vähem elektriseadmeid ja mehaanilisi masinaid ning Hispaaniast mineraalseid tooteid.
Kaupadest imporditi Eestisse enim mineraalseid tooteid ja elektriseadmeid (mõlema osatähtsus on 15% Eesti koguimpordist), transpordivahendeid (12%) ning mehaanilisi masinaid (10%). Enim suurenes mineraalsete toodete (77 miljonit eurot), transpordivahendite (26 miljonit eurot) ja elektriseadmete (23 miljonit eurot) sissevedu.
Seotud lood
Tänapäeva kiirelt arenevas ärimaailmas mängib tehnoloogia tööprotsesside efektiivsuse tõstmises olulist rolli. Üks selline uuenduslik lahendus, millest lõikavad suurt kasu mitmed ettevõtted, on Directo uus laohaldussüsteemi liides WMS Direct, mis on loodud spetsiaalselt Directo kasutajatele, kes tegelevad laomajanduse, kaupade liigutamise ja tootmisega.
Enimloetud
2
Üks esikolmiku firma olnud ka kolm aastat järjest Äripäeva gasell-ettevõte.
Viimased uudised
Võitjad selguvad 2. novembril
Hetkel kuum
Kuidas tööstusettevõtet coachivalt juhtida?
„Elektrihind saab meil ainult üles minna“
Meile lisandub 1,2 miljonit täiendavat kulu igal aastal
Üks esikolmiku firma olnud ka kolm aastat järjest Äripäeva gasell-ettevõte.
Tagasi Tööstusuudised esilehele