Tõstame õpipoisiõppe au sisse
Eestil tasuks kutsehariduses eeskuju võtta Saksamaast, kus rõhk on praktiliste oskuste omandamisel töö käigus, mitte tulutul klassipingi nühkimisel, kirjutab Mägitrepp OÜ tegevdirektor Valev Mägi.
Olen elanud ja töötanud vabatahtlikuna Saksamaal, kus kutsekoole sellisel kujul nagu Eestis ei eksisteerigi. Ent enamikus valdkondades on tööleasumiseks nõutud kutseoskustunnistus.Kuidas siis sakslased kutset omandavad? Need, kes soovivad uues valdkonnas tööle hakata, olgu noored või vanad, peavad leidma endale esmalt tööandja. Seejärel algab aastane või pikem õppetsükkel, mille käigus omandatakse praktilised teadmised ja oskused. Lisaks annab teoreetilised teadmised kas tööandja ise või koostöös mõne koolituskeskusega.Kui algaja töötaja ehk õpipoiss on omandanud nii praktilised kui ka teoreetilised teadmised, antakse talle kutsetunnistus, mis kehtib kõikjal Saksamaal ning mõne valdkonna puhul ka teistes saksakeelsetes riikides. Kutsetunnistusega õpipoiss jääb töökohale ning soovi korral omandab kas kohe või hiljem ka kõrgema kvalifikatsiooni, tehes nõnda karjääri ja tõstes oma elatustaset.Sellise süsteemi rakendamise puhul on suurem roll tööandjal, kes kutseõppuri tööle võtmisega tagab talle praktikakoha oma firmas.Loe pikemalt Äripäevast.
Autor: Valev Mägi
Tööstusuudised.ee toetajad:
