Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Harju KEK rajab Keilasse 2,5 miljoniga uue tootmishoone
Tööstuskinnisvara arendamisega tegelev Harju KEK arendab praegu aktiivselt kahte tööstusparki – Keila Tööstusparki ja Valdmäe Tööstusparki Laagris. Lisaks nendele on ettevõttel arendamist ootamas ka 21 hektari suurune maa-ala Keila linna külje all ehk kolmas projekt. Ettevõtte tegevjuht Janek Lehtmets ütleb, et kolmanda suurprojekti käivitamine ei sõltu ainuüksi Harju KEKi jõupingutustest.
Nii mastaapse projekti käivitamine sõltub väga paljudest teguritest, sh nii laiemalt Eesti majanduse üldisest arengust kui ka kitsamalt piirkonna taristu arenguplaanidest, kus otsustav roll on Keila linna ja riigi koostööl. Harju KEKi koostöö Keila linnaga on igati hea ja konstruktiivne. Töötame omalt poolt selle nimel, et saaksime peagi ka 21hektarilises tööstuspargis arendustegevusega algust teha.
Kui vaadata Harju KEKi majandusnäitajad, siis julgen väita, et meil läheb paremini kui kunagi varem. Majad kerkivad, autod sõidavad, käive on stabiilne ja kasum kasvab – nii et muretsemiseks just kui ei ole põhjust,” on Lehtmets rahul. “Samas on ettevõte praegu sellises faasis, kus hoogsaks arendamiseks peaksime eelkõige ise sisemiselt arenema. Käivitatud on mitmed reformid, mille eesmärk on muuta ettevõtet efektiivsemaks.
Tulekul
Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets esineb 24. mail 2018 toimuval konverentsil "Laoseis 2018", kus kõneleb teemal "Millisena näeb tööstus- ja logistikaparkide hetkeseisu arendaja?".
Lisaks räägime:
Laopindade turutrendid
Millistele säästunõuetele peaks tänapäeva laohoone vastama?
Millised reeglid kehtivad Eesti tõstukijuhtidele?
Kuidas jagada varalist vastutust laotöödel?
Kuidas edukalt leida laotöötajaid?
Mida peab laoomanik tegema selleks, et oma inimesi hoida?
Kuidas ennetada tööõnnetusi ladudes?
Konverents toimub Valdmäe Tööstuspargis.
Konverentsi korraldab Äripäeva teemaveeb Logistikauudised.ee.
Harju KEKi käive jääb üldiselt 11–12 miljoni euro juurde. “Suuremad käibe kõikumised on tingutud eelkõige lühikeste projektide realiseerumisest. Perioodil 2016–2017 tegelesime Nõmmeliiva korterelamute arendusprojektiga, mis suurendas sel perioodil ettevõtte müügitulu 20% võrra,” selgitab Lehtmets, lisades, et 2017. aastal kujunes Harju KEKi müügituluks 10,8 miljonit eurot ja kasumiks 12,6 miljonit eurot.
Keilasse kerkib uus tootmishoone
Mis puudutab aga majade kerkimist, siis aprilli lõpus algab Keila Tööstuspargis uue tootmishoone ehitus. “Keila Tööstuspark oli, on ja jääb meie nn ankurtööstuspargiks. Meil on siin 48 hektarit maad ja kokku üle 100 erineva kliendi. Septembris 2017 valmisid tööstuspargi territooriumil kaks uut hoonet ja käesoleva aasta mai alguses alustame juba uue hoone ehitustegevust,” avaldab Lehtmets.
Tuleva aasta alguseks valmib Keila Tööstusparki moodulmajade tootja Norbygg Modul OÜ tarbeks 3500ruutmeetrine tootmishoone, mille investeeringute maht on kokku 2,5 miljonit eurot. “Kui hästi läheb, on tegemist hoone esimese etapiga. Kahe-kolme aasta perspektiivis võib see kaasa tuua teise etapi, mis on veidi esimesest väiksem,” selgitab Lehtmets.
Kolmas ootab arendamist
Ettevõttel on Keilas lisaks veel 21 hektarit maad ehk Tööstuse Äripark, millel praegu palju kasutust ei ole. “Tööstuspark asub Keilas, teisel pool raudteed. Antud tööstusalaga me kuni eelmise aastani liiga aktiivselt ei tegelenud. Peamine põhjus on mugava ligipääsu puudumine,” märgib ta.
Mis on mis
Harju KEK AS
Arendab ja haldab kinnisvara, juhib investeeringuid ja tegeleb rahvusvahelise transpordiga.Omab Keila, Valdmäe ja Tööstuse tööstusparke ning Laagri keskust.Tegevjuht Janek Lehtmets.Töötajaid 73Käive 2017. aastal 10,8 mln eurot, aasta varem 11,7 mln eurot.Ärikasum 2017. aastal 12,64 mln eurot.
Siiski pole asi enam sugugi lootusetu ning Keila linna initsiatiivil ja koostöös EASiga renoveeriti 2017. aastal 1,6 kilomeetri ulatuses ringtee tänav. “See parandas sealset infrastruktuuri ja juurdepääsu oluliselt,” on Lehtmets rahul.
Järgmise sammuna plaanitakse teelõik ühendada riigi tänavavõrguga. Tööstuse Äripargi arendus sõltubki paljudest poliitilistest otsustest ja Lehtmetsa sõnul on juba see, mis eelmisel aastal Keila linna eestvedamisel tehti, väga suur samm edasi. “Ehk oleme sõltuvuses infrastruktuuri projektide ehitusest ja sellest oleneb, kui kiiresti saame selle tööstuspargi arendusega edasi minna,” sõnab ta.
Hetkel kuum
Teemal, mis saab Tööstuse Äripargist näiteks kümne aasta perspektiivis, pole Lehtmetsa sõnul mõtet praegu spekuleerida. “Tegutseme veendunult, et antud piirkond avab tulevikus uued võimalused nii tööstus- kui ka logistikaettevõtetele. Sellel alal on suur potentsiaal.”
Keila linn on Harju KEKi ambitsioonidest teadlik ning kaks osapoolt on selgelt ühel meelel, et investeeringuid on piirkonda vaja. Tööstuse Äriparki mahuks Lehtmetsa sõnul vabalt ära mõni suur rahvusvaheline tootja.
Kindlamate raamidega projekt
Praegu arendab Harju KEK ka Laagris asuvat Valdmäe Tööstusparki, kuhu on planeeritud rajada kokku kuus hoonet. Valdmäe on Lehtmetsa sõnul aga hoopis kindlamate raamidega. “2017. aasta kevadel rajasime tööstusalale trassid ja teed ning oktoobris alustasime juba esimese etapi hoonetega,” ütleb Lehtmets.
Üks küsimus
Mullu aprillis käivitas Pakri Teadus- ja Tööstuspark turunduskampaania, mille eesmärk oli Tesla tehase meelitamine Eestise. Kampaania tähtsaim osa oli veebis levitatav video, mis tutvustab Eestit eduka tehnoloogiariigina, kus asjaajamine on kiire ja lihtne.
Mida arvate Pakri Teadus- ja Tööstuspargi turundus-kampaaniast, mille eesmärk oli meelitada Eestisse Tesla tehas?
Vastab Janek Lehtmets:
Mulle meeldis Tesla turundusplaan. Tähelepanu tasuks pöörata kahele nüansile. Esiteks tuleb hinnata seda kui Pakri poiste turundusnõksu saada pildile. Nad jõudsid selle kampaaniaga väga kenasti pildile. Jah, nad ei saanud Teslat, aga mine hullu tea, kellele nad selle kampaaniaga silma jäid. Igal juhul võib väljast hinnates lugeda kampaaniat õnnestunuks. Kui nüüd teha sama meie Tööstuse tänava maa-alaga, siis arvan, et seal on mastaabi vahe. Ma arvan, et päris nii see ei käi, et läheme oma 21 hektariga Teslat ära rääkima. Kui Tesla oleks tulnud või tuleb mõni Tesla 2 või 3, siis kindlasti sellise tehase mõjud ulatuksid kogu regioonile ja ka riigile tervikuna.
“Esimene etapp hõlmab kahte kinnistut ja hoonet, millel on kokku 3400 ruutmeetrit pinda. Üks hoone valmis märtsi lõpus, teine valmib juunis,” selgitab tegevjuht ja lisab, et esimese etapi investeeringute maht oli enam kui kaks miljonit eurot. Hooned on praeguseks üürilepingutega kaetud.
Teise etapi ettevalmistustöödega oleme juba alustanud. “Loodetavasti saame peagi avalikustada ka teise etapi ehitusmahud ja hoonestamise täpsema ajagraafiku,” lisab ta.
Kokku on Valdmäe Tööstuspargis 3,2 hektarit maad ja ehitusõigust sellele pinnale on kokku 30 600 ruutmeetrit. “Palju sellest on mõistlik realiseerida, eks elu näitab. Esimese etapi baasilt julgeme väita, et nõudlust antud piirkonnas jätkub ning Valdmäe Tööstuspark on klientidelt head tagasisidet leidnud.”
Jätkatakse ka elamuarendusega
Lühiprojektidega ehk näiteks elukondliku kinnisvaraga plaanib Harju KEK jätkata ka tulevikus.
Tegevjuht Janek Lehtmetsa sõnul on mõned projektid, millel ei ole veel kindlat tähtaega, oma järge juba ootamas. “Praegu oleme ühe konkreetse projektiga detailplaneeringu faasis,” täpsustab ta.
Harju KEKi ajaloo esimene elamuarendus tehti tegevjuhi sõnul kolm aastat tagasi. “Meil ei ole mõtet praegu rääkida sellest, mis oli 25 aastat tagasi, aga tänapäeva Harju KEKis viimase 25 aasta jooksul pole olnud ühtegi elukondlikku arendust, välja arvatud eelmise aasta lõpuga realiseeritud Nõmmeliiva korterelamute arendusprojekt.”
Põhjuseid, miks otsustas ettevõte ka elukondliku kinnisvaraga tegelema hakata, oli mitu. “Ma arvan, et esimene põhjus oli see, et meie meeskond oli selleks ajaks komplekteeritud sellisena, et meil oli ka elukondliku kinnisvara arendamise kompetentsi. Ka tähtede märgid olid soosivad, et seda kompetentsi ära kasutada. Juhtus kätte üks selline projekt, mille puhul tundus, et saame oma jõududega hakkama. Praegu võib öelda, et saimegi,” on Lehtmets rahul.
Samas märgib ta, et kindlasti ei saa elukondlikust kinnisvarast ettevõtte põhilist ärisuunda. “Aga me ei saa välistada ka seda, et me teeksime ka edaspidi üksikuid projekte,” ütleb Lehtmets, lisades, et praegune turuolukord teeb loomulikult ka Harju KEKi ettevaatlikumaks.
“Kuna elukondlik kinnisvara ei ole meie peamine tegevusvaldkond, siis saame endale lubada seda korterite arenduse võidujooksu distantsilt hinnata. Oleme investeerimispoliitika osas pigem konservatiivsed. Meie ei pea seda tegema, planeerime hoolikalt ning hindame ajajärku, kuhu antud projektiga positsioneerume. Võib-olla üldse müüme maha või kaasame antud valdkonnas meist kompetentsema partneri – seda kõike sellepärast, et oma ettevõtte riske maandada,” ütleb ta.
Seotud lood
Uusi laohooneid projekteerides mõeldakse pahatihti liiga vähe sellele, millised saavad olema selle ülalpidamiskulud pikemas perspektiivis, tõdes 24. mail konverentsil "Laoseis 2018" esinev Onninen Eesti elektrivaldkonna müügidirektor Arles Taal Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.
Enimloetud
3
4
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele