Kaubanduskoda uuris oma liikmetelt nende teadlikkuse kohta töökeskkonnas olevatest ohtlikest ainetest. Selgus, et ettevõtjad küll teavad oma ettevõttes olevatest ohtlikest ainetest, kuid mitte piisavalt palju.

- Teadlikkust ohtlikest ainetest töökeskkonnas tuleb tõsta, leidsid 85% uuringus osalenuist.
- Foto: Pixabay
Lausa 85% küsitlusele vastanutest soovib saada sellekohast lisainfot ning peab oluliseks ka laiemat töötajate teadlikkuse tõstmist, teatas kaubandus-tööstuskoda.
Koja korraldatud küsitluses osales 60 kaubanduskoja liiget, kellest pea pooled olid tööstusettevõtted. Vaid 18% vastanutest arvas, et nad teavad väga hästi oma ettevõtte töökeskkonnas olevatest ohtlikest ainetest. 40% vastanutest teavad hästi ning 32% keskmiselt. Seega on näha, et ettevõtjad aga ka töötajad vajavad kindlasti täiendavat infot, mis puudutab töökeskkonnas olevaid ohtlikke aineid.
85% vastanutest tunneb vajadust tõsta nii tööandjate kui töötajate teadlikkust ohtlike ainete kohta. See ilmestab seda, et kuigi ohtlike ainete kohta teatakse, siis infot (sh näiteks ohutusmeetmete kohta) vajatakse kindlasti juurde.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Enim sooviksid vastajad täiendavat infot saada koolituste/teabepäevade kaudu (77,4% vastanutest), aga soovitakse ka vastavasisulisi trükiseid ning juhendeid töökohtadesse (77,4% vastanutest). Oluliseks peetakse ka teadlikkuse tõstmise kampaaniaid (54,7% vastanutest). Kasulike lahendustena pooldati ka konkreetset veebiportaali olemasolu (45,3%) ning nõustamistelefoni võimalust (22,6%).
24. aprillil algas kaheaastane Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (EU-OSHA) teavitus- ja koostööprojekt, mis toimub üheaegselt enam kui 30 riigis. Teavitustöö eesmärk on juhtida tähelepanu töökeskkonnas peituvatele ohtlike ainetega seotud riskidele.
Loe probleemi olemusest
SIIT.
Seotud lood
Eesti tööstus seisab silmitsi väljakutsega, mille mõju ulatub pea igasse sektorisse – oma valdkonna tõelisi spetsialiste ning oskustöölisi lihtsalt ei jätku. Hansavest ühendab juba aastaid tööjõupuuduses vaevlevad Eesti ettevõtteid ja kolmandatest riikidest pärit spetsialiste ning on värbamises sammu kaugemale astunud – appi on tulnud tehisintellekt, millel on igapäevatöös kanda suur ja oluline roll.