3 nõuannet, kuidas muuta lepingu abil oma eksporditehing vetthülgavaks

Arro sõnul on ka Eesti eksportijatel juhtunud nii, et müüdava kauba omadused ei ole piisavalt selgelt sätestatud ning seetõttu on osapooltel erinev arusaam müügieseme kvaliteedinõuetest. “Müüja võib tarnida kaupa uskudes, et toimetab ostjale täpselt sellise kvaliteediga toote, mida ostja soovis. Kui eelnevalt pole aga kõik detailid dokumenteeritud, võivad ostja ootused olla erinevad ning ta keeldub oma maksekohustuste täitmisest,” meenutab Arro üht juhtumitest. Samuti tuleks tema sõnul jälgida, et maksetingimused oleksid sätestatud dokumentides selgelt ja ühemõtteliselt.

Olulist tähelepanu pöörab Keres ekspordilepingu sõlmimise puhul ka kirja pandud kohustuste teadvustamisele - seda nii müüja kui ostjate osas. “Ekspordilepingu ja sellega kaasnevate dokumentide puhul tuleb tekitada endale täielik selgus. Kui puudub oskus mõelda samm-sammult läbi see, mida pead müüjana tegema selleks, et saada raha kätte ja lugeda sinu kohustused täidetuks, siis kaasneb sellega suur risk ja võivad tekkida ebameeldivad vaidlused,” selgitab Keres ja toob näite, et kui leping näeb ette seadmete testimist nende vastavuse hindamiseks, siis peab lepingus olema selgelt kirjas, millised testid tuleb läbida ja mis nende testide läbimist tõendab. 

2. Ole teadlik tehingu pooltest ja välistest faktoritest tulenevatest riskidest

Teadmatusest tingitud kahju ja kehv eeltöö juba tekkinud probleeme Arro sõnul ei lahenda, samas on aga arusaadav, et oma põhiäriga tegelev ettevõtja ei pruugigi kõiki äririske ise mõista või tal puuduvad vahendid oma ekspordipartneri tausta põhjalikuks uurimiseks. Sellisel juhul tuleks Arro sõnul teha koostööd krediidikindlustustajatega, kes omavad kogemusi ja vahendeid riskide kaardistamiseks ning pakuvad kindlustuse abil lahendusi, juhuks kui ostjal tekib maksmisega raskusi.

“Kui eksportija ise ei saa oma kohustusi täita, siis ei ole võimalik ostjalt ka raha kätte saada. Oluline on arvestada võimalikke väliseid takistusi juba enne tehingu sõlmimist, et selgitada välja, kas neid saab ületada, mis hinnaga, kas see tasub ära või kuidas võib see mõjutada eksporditehingu tigimusi või otsust üldse tehingusse astuda,” märgib Arro.

Kerese sõnul tuleks selgeks teha ka see, kuidas võivad mõjutada tehingu täitmist näiteks nõuded, mida kehtestavad tollid, haldusorganite load või kellegi vastuseis. “See võib näiteks takistada Eesti ettevõtte poolt välismaale rajatava ehitise püstitamist või luua olukorra, kus selgub, et kõik nõuded võtmed-kätte-printsiibil elektriseadme tarnimiseks ja paigaldamiseks Eesti ettevõtte ekspordipartnerile pole täidetud,” lisab ta.

Samuti on tarvis Kerese sõnul veenduda, et puuduks huvide konflikt osapoolte vahel. “Äripartnerina tuleb olla kindel, et teine tehingu pool ei tee tehingut sellises huvide konfliktis, kus tal on teiste ettevõtetega mingid täiendavad kasud sees, millega ta võib eksportijal naha üle kõrvade tõmmata,” paneb Keres eksportijatele südamele. Oluline on veenduda, et kliendi äritehingute ajalugu oleks n-ö puhas ning klient oleks maksevõimeline. “Paraku on seda ise väga keeruline kontrollida ja siin saab paluda abi KredExi kindlustusseltsilt, mis aitab taustakontrolli teha ja pakub kindlustatud tehingute ebaõnnestumise korral ettevõtjale hüvitist.”

3. Tee selgeks vaidluste lahendamise kord ja reaalne võimekus neid läbi viia