Kaitsetööstus on viimastel aastatel muutunud Eestis sarnaselt teistele riikidele oluliseks osaks nii riigi majandusest kui ka riigi julgeolekust. Sisuliselt nullist on üles ehitatud arvestatav majandussektor.Kiire areng on toonud kaitsetööstuse ette aga täiesti uued väljakutsed, mis vajavad koostöös riigiga lahendamist ning mis seonduvad kaitsetööstuse rolliga riigikaitses, õigusaktide, finantseerimise ning riigi üldisema toega nii Eestis kui välisturgudel.
Kaitsetööstus on keerukaid tehnoloogiaid ja teenuseid pakkuv sektor ning on seetõttu keskmisest nutikam majandusharu, pakkudes majanduses kõrgemat lisandväärtust. Valdavas osas on need tooted ja teenused konkurentsivõimelised ka eksporditurgudel Euroopas, Lähis-Idas, Põhja-Ameerikas ja mujalgi. Ekspordikäive moodustab kolmandiku Eesti kaitsetööstuse käibest ning on kogu aeg viimastel aastatel kasvanud.Riigikaitsega seotus lisab strateegilise julgeolekumõõtme. See tähendab, et kaitsetööstus ei ole päris tavaline tööstusharu, vaid toetab otseselt Eesti riigi jõustruktuuride võitlusvõimet ning seetõttu on riigi roll selles sektoris suurem kui majanduses üldiselt tavaks.On mitu valdkonda, mis on saanud kiiresti arenevale Eesti kaitsetööstusele takistuseks ning kus riigi juhtkond saab kaistetööstuse arendamiseks oma julgete otsustega palju ära teha.Esiteks, kaitsetööstuse roll Eesti riigikaitses vajab paremat sidustamist riigikaitse arendamisega, et kalliste sõjaliste võimete arendamine ei jääks poolikuks. Just nii palju, kui on erinevaid riigikaitsevõimetega seotud tööstuslikke võimeid Eesti territooriumil ning kuivõrd on neil side sõjaliste võimete arendamisega, tingib selle, mida tõsisema kriisi või lausa blokaadi ajal Eestis toota saab.Loe täispikka arvamuslugu Äripäevast.
Autor: Ingvar Pärnamäe, Eesti Kaitsetööstuse Liidu juhatuse esimees