Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Digitaliseerimise väljakutsed ja võimalused
Ilma jõulise digitaliseerimise ja automatiseerimiseta ei saa me rääkida tootlikkuse tõstmisest ega konkurentsivõime parandamisest rahvusvahelisel areenil, kirjutab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo täna ilmunud Tööstuse erilehes.
Nii maailmas laiemalt kui ka Eestis on praegu aktuaalseks teemaks tõusnud Tööstus 4.0 ehk automatiseerimine ja digitaliseerimine tööstuses. Digiküsimustele pühendatud erinevate sündmuste, seisukohtade ja korraldatud uuringute valguses, tooksin siinjuures välja mõningad tähelepanekud.
Lähtudes nii rahvusvahelistest edetabelitest kui ka uuringutest, ilmneb, et protsessiinnovatsiooni ehk tehnoloogiasse investeeringute osas on Eesti ettevõtetel arenguruumi. Sama kehtib digitaliseerimises. Ilma jõulise digitaliseerimise ja automatiseerimiseta ei saa me paraku aga rääkida tootlikkuse tõstmisest ega konkurentsivõime parandamisest rahvusvahelisel areenil. Seega on mõlemad teemad aktuaalsed väljakutsed, millega tööstus silmitsi seisab.
Möödunud aasta lõpus tehnoloogiaarenduskeskuse IMECC poolt läbi viidud Viljandi maakonna tööstusettevõtete digiaudititest järeldus, et tootmisettevõtted on nii mitmeski digitaliseerimise protsessis alles lapsekingades. Näeme digilahenduste (suurandmed, analüütika, asjade internet jm) vähest rakendamist väärtusahela kõigil astmetel. Samuti on välja tulnud, et pea pooled tööstusettevõtted ei ole astunud samme oma töötajate digioskuste arendamiseks olukorras, kus umbes 30 protsenti töötajatest ei oska või ei julge uut tehnoloogiat kasutada. Ehk digitaliseerimisest räägitakse palju ja nähakse efektiivsuse tõusu digitaliseerimisega seotud robotite, arvutite ning tarkvaraarenduse ja töökeskuste kasutuselevõtust, kuid tegudeni on seni jõudnud vähesed.
Ettevõtetel napib teadmisi
On ilmnenud, et üldjuhul jääb ettevõtetel vajaka teadmistest, kuidas ja milline investeering ning millises järjekorras teha? Millised on seonduvad sammud ja takistused või vajaminevad oskused? Need on küsimused, mis tekitavad ebakindlust.
Sageli teeb ettevõtteid praktiliste sammude astumise juures ettevaatlikuks ka see, et tarkvara investeeringud on raskesti prognoositavad ning need võivad hiljem ületada oluliselt esialgu planeerituid kulusid. Siinkohal on tähtis nii kvaliteetse lähteülesande kui ka ettevõtte enda pikaajalise strateegia olemasolu. Mainitud väljakutsetega tegelemiseks ja kitsaskohtade kõrvaldamiseks hakkabki riik peagi pakkuma tuge digidiagnostika korraldamise ja tehnoloogialaenu pakkumise näol. Lisaks jätkub EASi ettevõtete arenguprogrammi meede.
Loomulikult on Eestis ettevõtteid, kes juba on võtnud digitaliseerimise teema tõsiselt käsile, kuid selliseid võiks olla rohkem. Tunnustust väärib ka osade ettevõtete poolt töötajate lähetamine välisriikide tööstusettevõtetesse, tutvumaks Tööstus 4.0 valdkonnaga, sest sihipärase ja süsteemse koolituse korraldamine on võtmetähtsusega töötajaskonna arendamisel ja muutustele vastuvõtlikumaks muutmisel.
Kuna juba digitaliseerimisprotsessi edukalt läbinud ettevõtete kogemusest on teistel palju õppida, toetab ka riik pilootide loomist lipulaevade või eestvedajate esilekerkimiseks, kelle eduloost rääkida ning kellest innustatuna tuleksid teised järele, et oma konkurentsivõimet tõsta. Siinjuures on saanud väljakutseks, kuidas ettevõtete juhte motiveerida digitaliseerimise valdkonnaga tegelema, kuna oluliseks pudelikaelaks, lisaks müügi, turunduse ja brändi arendamisele, on kerkinud üldine ettevõtete juhtimiskvaliteet.
Tunnen siirast rõõmu selle üle, et digitaliseerimise teema on vastandamise asemel toonud osapooled ühe laua taha ning soodustanud koostööd. Mõistetakse, et tootmisprotsesside kaasajastamisest on võita kõigil ning koostöö ja kogemuste vahetamine aitavad edu saavutada. Oluliseks lüliks koostöös on ka kõrgharidusasutused, kes lisaks uutele teemakohastele õppekavadele on pakkunud ettevõtetele muu hulgas digilahendustel põhinevaid teenuseid, näiteks äsja avatud nutika tootmise demolabori näol.
Positiivset vastukaja riigi tegemistele ilmestab nii ITLi kui ka erinevate tööstusharude toetus uutele riiklikele digitaliseerimist toetavatele meetmetele. Tõdetakse, et riiklik eestvedamine ja tugi on hädavajalik, et teha suurem hüpe tööstuse digitaliseerimises üleüldiselt.
Erasektor jääb riigist maha
Hetkel kuum
Riik on olnud maailmas eesrinnas avalike teenuste digitaliseerimisel ja e-valitsemise edendamisel, kuid paraku ei ole erasektor suutnud sammu pidada. Meil on küll mitmeid häid näiteid ettevõtetest, kes käivad ajaga kaasas, kuid Eesti töötleva tööstuse keskmine lisandväärtus ei ole viimase 10 aasta jooksul oluliselt muutunud, moodustades kõigest 54% ELi keskmisest ja digilahenduste rakendamises väärtusahela kõigil astmetel olime 2016. aastal ELis alles 22. kohal.
Kvalifitseeritud tööjõu nappus ja palgasurve on tekitanud olukorra, kus ettevõtjate huvi tootmise efektiivistamise ja nutikamate toodete ning teenuste väljatöötamise vastu on üleüldiselt kasvanud. Huvi on suurenenud ka seminaride ja konverentside vastu, mis on tunnistus sellest, et digitaliseerimise teema on kuum. Ja digitaliseerimisest tuleb rääkida – tuua praktilisi näiteid ja edulugusid, aga ka teiste vigadest õppida, et tõsta ettevõtjate teadlikkust ning ennekõike ärgitada neid muutusi aktiivselt juhtima.
Üksnes edukast e-valitsemisest meie inimeste jõukuse kasvatamisel ei piisa, kui erasektor ei suuda oma tegemistes riigiga sammu pidada. Riiklikke e-teenuseid peab kindlasti edasi arendama, kuid samal ajal tuleb teadlikult tähelepanu pöörata ka meie ettevõtete konkurentsivõime tõstmisele. Praegu on selleks väga õige, kui mitte öelda, tagumine aeg.
NB! Urve Palo esineb 3. aprillil Äripäeva teemaveebi Tööstusuudised.ee ja Tehnoloogia Areduskeskuse IMECC korraldataval konverentsil "Tark Tööstus: ettevõtete digitaliseerimine ja regionaalne koostöö", kus räägib muuhulgas ka sellest, kuidas Eesti tervikuna digimaailmas toime tuleb ja kuidas mõtleb riik digimaailma arengutega kaasa käia.
Uuri programmi ja registreeru SIIN.
Autor: Urve Palo, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Seotud lood
Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.
Enimloetud
1
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele