Mullu jaanuaris avalikustasime plaani uurida puidurafineerimistehase rajamise võimalikkust. Otsime vastust küsimustele, kas ja kuidas tehase ideed teostada, kirjutab tehase rajamise algatajaid Margus Kohava Äripäevas.

- Margus Kohava
- Foto: Andras Kralla
Mets on kallis vara kõikide eestimaalaste jaoks. Seda nii majandusliku, loodusliku kui ka kultuurilise ressursina. Nii on meie parimates huvides, et küpse metsa eest makstaks õiglast hinda. Eestis on 104 000 ja Lätis 127 000 metsaomanikku – koos perekondadega üle poole miljoni inimese.Praegu ei teeni nad metsa eest samaväärset tulu kui Soome või Rootsi metsaomanikud. Nimelt arvestatakse imporditud toorme hinna sisse transpordist põhjustatud lisakulu – kõigepealt veokitega sadamatesse, seejärel laevaga Baltikumi rannikult Skandinaavia sadamatesse ning lõpuks veokitega Põhjamaade sadamatest tehastesse. Meie regioonist veetakse praegu Skandinaaviasse 7,7 miljonit kuupmeetrit aastas tehasele sobivat tooret ehk paberi- või hakkepuitu, millele Eestis kasutust pole. See ületab kavandatavale tehasele sobiliku toorme kogust kaks korda. Nii kannatab erametsaomanike, kuid ka teiste kaasmaalaste rahakott, sest ka Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) teenib sama sortimendi müügist sama koguse juures vähem tulu kui Soome või Rootsi maksumaksja.
Praeguse tarneahela mõjul toimub Eesti teedel ulatuslikum rööprähklemine, kui seda tegelikult vajalik oleks. Loe pikemalt
Äripäevast.
Autor: Margus Kohava
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tallinna ja selle lähiümbrusesse on viimastel aastatel lisandunud sadu tuhandeid ruutmeetreid uusi laopindu. Logistikaparke, mis pakuvad 200–300m² suuruseid ladusid, on turul piisavalt, kuid alla 100m² suuruste laopindade leidmine on endiselt väljakutse. Väikepindade vähesust leevendavad Everaus Kinnisvara vastvalminud lao- ja stock-office-pinnad Lennuradari teel, mis on rajatud just mikro- ja väikeettevõtjate vajadusi silmas pidades.