Kuidas alustada digitaliseerimisega õigest kohast? Tasuta konsultatsioon!

Ilmselt ei ole ettevõtte juhtkonnale võõras selline olukord, kus logistikajuht räägib probleemidest laos ja soovib kasutusele võtta moodsa laojuhtimise tarkvara koos moodsate skännerite ja RFID kiipidega. Müügijuhi probleemid on seotud klienditeenindusega ja tema nägemuse kohaselt on peamiseks takistuseks mobiilse CRM tarkvara puudumine. Tootmisjuht soovib varustada kõik tootmisseadmed anduritega, et oleks võimalik reaalajas jälgida nende töö efektiivsust ning juurutada eraldi tarkvaradena nii tootmise planeerimine kui MES-süsteem. Tehnikaosakond on kimpus tootmisseadmete tehnilise seisukorraga ning nemad soovivad erilahendust seadmete hooldamise ja remondi haldamiseks.

Juhtkond ise ei ole rahul sellega, et neile esitatavad andmed ei ole eriti ajakohased ega usaldusväärsed. Lisaks peab neid andmeid kaevama erinevatest Ecxeli tabelitest kokku. Tundub, et lisaks kõikidele eelpool nimetatud süsteemidele peab ka kogu ERP-süsteemi välja vahetama.

Loomulikult nõuavad kõik uued lahendused järjest moodsamat ja võimsamat IT taristut, mistõttu on arusaadav, et IT juht soovib ka kogu serveri- ja arvutiparki välja vahetada.

Kuidas peaks juht sellises olukorras käituma? Kas digitaliseerimine ongi see, kus peab tõepoolest investeerima sadu tuhandeid või isegi miljoneid eurosid kõikide nende tarkvarade juurutamiseks. Muutma korraga kogu ettevõtte IT korraldust ja hakkama ühtäkki sõltuma mitmetest uutest IT koostööpartneritest? Ja lõpuks kõige tähtsam küsimus – kas ja millal selline rahapaigutus ennast ära tasub?

Probleemi saab lahendada, kui on teada selle tegelik põhjus

Soovis kõik mured koheselt uute lahenduste abil ära lahendada, ei ole iseenesest midagi halba. Vastupidi, see näitab selget usku digitaliseerimise vajalikkusesse. Kuid kas võib kindel olla, et kui ostetakse ja juurutatakse tarkvarad nii nagu eelpool kirjeldatud, siis ongi kõik probleemid lahendatud? Kas see, mida sooviti on ka see, mida tegelikut vajati? Kas seda ka pärast kasutama jäädakse? Ja lõpuks - kas see, mida lahendama mindi, on ikka üldse põhiprobleem? Või oli tegu vaid sümptomiga, mis viitab hoopis teisele, võib-olla palju suuremale ja sügavamal asetsevale probleemile?

Oma kogemustele tuginedes julgen väita, et mitte alati ei olegi põhiprobleemid seal, kus nad esialgu paistavad olevat. Tegelike põhjuste väljaselgitamine võib olla keerulisem, kui esialgu tundub. Tihti ei nähta ettevõtte sees olles erinevate probleemkohtade omavahelisi seoseid. Nendega ollakse aastate jooksul juba harjunud ja nad ei paista enam probleemide moodi välja. Juba Einstein ütles, et probleeme ei saa lahendada samasugusel moel, millega need tekitati.

Lisaks peab arvestama sellega, et kõik muutub ajas. See, mis oli õige ja hea viis aastat tagasi, ei ole seda enam täna. Ja ka tänased lahendused ei kesta igavesti. Küsimus on vaid selles kuidas õige ja vale vahel vahet teha?