Saaremaa Piimatööstuse tegevjuht Ülo Kivine ütles mullu Tööstuse Äriplaan 2018 konverentsil, et võttis uues ametis esimese asjana käsile turuosa kasvatamise Eestis.

- Ülo Kivine Foto: Raul Mee
Eesti piimasektor laseb päevas välja kogu riigi peale seitse rekkatäit toodangut. Kivine sõnul on Saaremaa piimatööstuse eesmärk lisada oma tootevalikusse lähiajal uusi tootegruppe – sh mahetooteid – ja laiendada sellega Saaremaa kuvandit. Samuti märkis ta, et käibekasv on seotud toormega ja toormehinnad on tõusnud.
Eksootilisi turge ei püüa
Kivine märkis, et Saaremaa bränd ei saa olla bränditud kaugemal kui Skandinaavias ja Lätis, võib-olla ka Leedus, aga sedagi pigem mitte. “Et tuntust kasvatada kaugemal, selleks on vaja palju raha ja tahtmist, aga ma ei ole Hiina ega Jaapani fänn, ehkki seda peab olema teatud sektorites. Meie fookus on Skandinaavia ja kui me seda tööd järjepidevalt teeme, siis ma leian, et see on efektiivsem, kui võtta ja hakata avastama uusi riike,” rääkis ta.
Kivine jätkas, et välised olud on väga olulised ja järjest enam toimub rahvusriiklik mõtteviis. Ka toidutootjale on oluline, kuhu suunas Euroopa Liit läheb ja mis Euroopa Liidust ja maailmast saab. “Me toodame siin, aga brändingut teeme väljas,” ütles ta.
Maksutõkked takistavad teed rikkusele
Läinud aastal põhiteemaks kujunenud suhkru-, soola- ja rasvamaksu kohta ütles Kivine, et Eestis juba on toidumaks.
"Oleme küll kõik teel rikkuse juurde, aga me ei jõua sinna, sest maksudega pannakse tee kinni."
Saaremaa Piimatööstuse tegevjuhi Ülo Kivise sõnul on toidutööstusel juba pakendimaks ja paljudest Euroopa riikidets kõrgem käibemaks, igasugune lisamaks oleks liiast.
“Meil on 20protsendiline käibemaks, mis on diferentseerimata. Meil on kõikidele kaupadele – juustule, telekale, diivanile – üks maks. Paljudes riikides, näiteks Maltal ja Suurbritannias, puudub toidukaupadele käibemaks, Soomes on see 14%, Hollandis 6%, Austrias 10%,” kommenteeris ta. “Eesti on tipus, ent ta ei ole ka kõige tipus, sest mõnes riigis on see isegi 22%, Lätis 21%. Kui vaatame toiduhindu Eestis ja Soomes, siis ei tasu unustada, et seal on kuueprotsendiline maksuvahe.”
Pakendimaksu juures paneb tegevjuhti imestama see, et Eestis on tegelikult juba olemas pakendimaks. “Meil on pakendiaudit ja ikka veel tahetakse mingit maksu pakendile. Meil on natuke valesti see, et oleme küll kõik teel rikkuse juurde, aga me ei jõua sinna, sest maksudega pannakse tee kinni,” avaldas Kivine nördimust. Kivine arvates oleks palju mõistlikum panna ülespoole mõni maks lisaks, näiteks kinnisvaramaks või maamaks, sest altpoolt üles maksustamine riigieelarve kaudu on maksude reguleerimiseks halb mõte.
Operatiivtasandist rääkides sõnas ta, et nii kaua, kui kõik tehased ei ole automatiseeritud ja süsteemid online-loetavad, on tarvis usaldada inimest ja motiveerida teda selliselt, et ta tekitaks minimaalselt kulusid.
Autor: Merit Pärnpuu, Äripäev
Seotud lood
Ühe ettevõtte alalt ehitusmaterjalide või kütuse vargus on ärile suur kahju. Kui süttib tootmishoone või masin, võib see tähendada mitu miljonit varakahju ning halvemal juhul ohtu inimeludele. Varajane riskide maandamine ja mitu sammu ette mõtlemine võib õnnetuse korral päästa terve äritegevuse.