Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas sa juhina tead, kust sinu tööjõud pärineb?
Juhina võiksid huvi tunda, kust sinu tööjõud pärineb ning kelle taskusse töö eest makstav tasu tegelikult läheb, kirjutab Finesta juht Heikki Mäki.
Olen kuulnud juba mitmest hea mainega ettevõttest, kus palgatakse ukrainlasi ametikohtadele, mis kindlasti ei võimalda maksta Eesti keskmist palka. Mõni juht ei teagi, et selline on riigipoolne nõue välistöötaja värbamiseks. Viimasel ajal leidub üha rohkem ülisoodsate hindadega võõrtööjõu vahendajaid, mis süvendab kahtlust, et see tegevus ei saa olla päris korrektne. Juhina võiksid huvi tunda, kust sinu tööjõud pärineb ning kelle taskusse töö eest makstav tasu tegelikult läheb.
Siseministeeriumi plaanide järgi tööliste sisserände piirarv tuleval aastal ei tõuse. Kuna tootmisettevõtted vaevlevad tööjõupuuduse käes, loob see soodsa pinnase kolmandatest riikidest pärit illegaalse tööjõu Eestisse toomiseks. Odavtööjõudu tuuakse tõenäoliselt Leedu ja Poola kaudu, kus sisserändepiirangud on liberaalsed.
Paljud tööandjad ilmselt ei tea või lihtsalt ei ole sellele mõelnud, et Poola tööluba Eestis ei kehti. Näiteks ukrainlane, kellel on Poolas töötamise õigus ja legaalne võimalus Eestisse siseneda, ei oma automaatselt siin töötamise õigust. Tööloata inimese pealt ei maksta sotsiaalmaksu – seega jääb riigil tulu saamata ning tööõnnetuse korral puuduvad töölisel igasugused garantiid. Panen juhtidele südamele, et teadmatus ei vabasta vastutusest.
Väidan, et kvoodi muutmata jätmise otsus tekitab huvi smuugeldada Eestisse illegaalset tööjõudu, mis on teatavasti kuritegevus. Pikemas perspektiivis ei võida sellest Eesti inimesed, illegaalsed töölised ega Eesti riik. Ma ei tea ühtegi riiki, kus selliseid võõrtööjõu piirarve kasutataks. Ka siinne keskmise palga nõue on veider. Näiteks Soomes muudeti tööalane sisseränne just lihtsamaks ning palka reguleeritakse kollektiivlepingutega.
Usun, et selle artikli lugejale pole vaja selgitada, et majandust ei kasvata vaid kõrgepalgalised töökohad ja IKT sektor. Fakt on see, et Eestis panustab SKP-sse kõige enam töötlev tööstus ning praegune tööjõupuudus rõhub kõige valusamalt just tootmist. Olukorrale on oluliselt paremaid lahendusi, kui illegaalide sissevool, ning valitsus peaks selleks enam kuulda võtma tööstusettevõtete seisukohti ja ettepanekuid. Seniks soovitan teil illegaalse tööjõu kasutamisega mitte kaasa minna – see on põhimõtteline küsimus.
Autor: Heikki Mäki, Finesta juht
Seotud lood
Kui veel viis aastat tagasi piisas metallitööstustel uue kliendi leidmiseks heast hinnast ja mõnest kohtumisest, siis täna on allhanketööstuse müügitöö muutunud märksa pikemaks ja süsteemsemaks. Konkurents on kasvanud, kliendid kaaluvad otsuseid põhjalikumalt ning partnerit ei valita enam ainult tootmisvõimekuse või hinnakirja järgi.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
3
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele