Saksamaa riiklik võrguagentuur Bundesnetzagentur teavitas eelmisel nädalal maismaa tuuleenergia vähempakkumise tulemustest, kus keskmiseks hinnaks kujunes 38 eurot/MWh. Madalaim pakkumine oli 22 eurot MWh, mis on selge märk tuuleenergia jätkuvast odavnemisest.

- Tuulikud.
- Foto: Andras Kralla
Tegu oli juba kolmanda sel aastal toimunud tuuleenergia vähempakkumisega Saksamaal. Maikuus võitsid tuulepargi projektid (kokku 807 MW) keskmise hinnaga 57,1 eurot/MWh ja augustis (kokku 1GW) 42,8 eurot/MWh.
Seekordsel vähemoksjonil osales 210 pakkumist, millest võitjana väljusid 61 tuuleenergia projekti koguvõimsusega 1004 MW. Seejuures oli 60 projekti puhul tegu kohaliku kogukonna algatustega, kellele oli pakkumistingimustes ka mitmeid erandeid tehtud. Näiteks ei pidanud kogukonna projektidel vähempakkumistel osalemiseks olema tuulepargi loamenetlus lõpetatud, samuti oli lubatud projekti pikem valmimisaeg. See lubab kogukonna projektidel panustada tuleviku tehnoloogia paremale tootlusele. Alates järgmisest aastast on siiski ehitusloa olemasolu eelduseks, et Saksamaa maismaa tuuleenergia vähempakkumistel osaleda.
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuhi Tuuliki Kasoneni kommentaar:
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Võrdluseks, et kui Saksamaal on ainuüksi ühe oksjoni installeeritav energiatootmise võimsus 1000MW, siis Eestis on kogu tuuleenergia installeeritud võimsus kokku ca 310MW. Mastaabid on erinevad, kuid hinnalanguse trend annab ka meile selge sõnumi. Kui seni on Eestis tuuleenergiat kasutusele võetud fikseeritud toetusskeemi alusel, siis vastavalt Euroopa Liidu riigiabi reeglitele tuleb ka meil uute tootmisvõimsuste lisamiseks hakata korraldama vähempakkumisi. Arvestades tuuleenergia odavnemist võimaldab see kasutusele võtta kordades rohkem tuulikuid kui varem.“
Seotud lood
Kuidagi on läinud nii, et juba aegade algusest alates on maailma loodud väga erinevaid inimesi. Kõigil omad soovid, eelistused ja vajadused. Mõnele meeldivad suured sedaanid, teistele aga väledad sportautod, kolmandad janunevad jalustrabava luksuse järele. Nimekiri võiks kujuneda lõpmatuks. Mina olen aga paadunud busside, mahtuniversaalide ja „pirukate“ fänn, kirjutab autohuviline Väino Laisaar.