Saksamaa riiklik võrguagentuur Bundesnetzagentur teavitas eelmisel nädalal maismaa tuuleenergia vähempakkumise tulemustest, kus keskmiseks hinnaks kujunes 38 eurot/MWh. Madalaim pakkumine oli 22 eurot MWh, mis on selge märk tuuleenergia jätkuvast odavnemisest.

- Tuulikud.
- Foto: Andras Kralla
Tegu oli juba kolmanda sel aastal toimunud tuuleenergia vähempakkumisega Saksamaal. Maikuus võitsid tuulepargi projektid (kokku 807 MW) keskmise hinnaga 57,1 eurot/MWh ja augustis (kokku 1GW) 42,8 eurot/MWh.
Seekordsel vähemoksjonil osales 210 pakkumist, millest võitjana väljusid 61 tuuleenergia projekti koguvõimsusega 1004 MW. Seejuures oli 60 projekti puhul tegu kohaliku kogukonna algatustega, kellele oli pakkumistingimustes ka mitmeid erandeid tehtud. Näiteks ei pidanud kogukonna projektidel vähempakkumistel osalemiseks olema tuulepargi loamenetlus lõpetatud, samuti oli lubatud projekti pikem valmimisaeg. See lubab kogukonna projektidel panustada tuleviku tehnoloogia paremale tootlusele. Alates järgmisest aastast on siiski ehitusloa olemasolu eelduseks, et Saksamaa maismaa tuuleenergia vähempakkumistel osaleda.
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuhi Tuuliki Kasoneni kommentaar:
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Võrdluseks, et kui Saksamaal on ainuüksi ühe oksjoni installeeritav energiatootmise võimsus 1000MW, siis Eestis on kogu tuuleenergia installeeritud võimsus kokku ca 310MW. Mastaabid on erinevad, kuid hinnalanguse trend annab ka meile selge sõnumi. Kui seni on Eestis tuuleenergiat kasutusele võetud fikseeritud toetusskeemi alusel, siis vastavalt Euroopa Liidu riigiabi reeglitele tuleb ka meil uute tootmisvõimsuste lisamiseks hakata korraldama vähempakkumisi. Arvestades tuuleenergia odavnemist võimaldab see kasutusele võtta kordades rohkem tuulikuid kui varem.“
Seotud lood
Kui ühe nädalaga laekub keevitajate värbamiskampaaniale 1300 avaldust, võib see kõlada tööandja unistusena. Tegelikult algab aga just siis kõige keerulisem töö, sest tuhandete keskelt on vaja üles leida need, kes mitte üksnes ei soovi keevitajana töötada, vaid kelle teadmised ja oksused päriselt ka tööstusettevõtte nõuetele vastavad. Nii näiteks pääses Hansavesti ühes värbamiskampaanias 1300 huvilisest järgmisse vooru vaid 70. Miks nii väike number?