Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Puidutööstuse särav esikolmik investeerib ja laieneb
Äripäeva puidutööstusettevõtete edetabeli esikolmikut iseloomustavad selged sihid, julged sammud ja võimekus kiirelt reageerida. Tootmisettevõtete tegutsemise edukuse määrab võimekus ühendada mastaapsus ja paindlikkus.
Element- ja moodulmajade tootja Harmet OÜ troonib Äripäeva puidutööstusettevõtete edetabelis esikohal juba kolmandat aastat. Mitu viimast aastat on ettevõte kasvus olnud. 2015.aastal kasvas Eesti ühe suurima moodulmajade ja ehitussoojakute tootja käive eelnenud aastaga võrreldes 42%, kasumikasv oli 84%. 2016.aastal kasvatas ettevõte käivet 24%, aastakäibeks kujunes 64,6 miljonit eurot, kasumit teeniti 5 miljonit eurot.
Harmet on viimaseil aastail investeerinud uue tehase ehitusse, seadmetesse, aga ka inimestesse ja nende väljaõppesse. Ettevõtte 25ndaks sünnipäevaks valmis 23 000 ruutmeetri suurune Kumna tehas, mille täisvõimsuseks kujuneb kuni 3600 moodulit aastas (150 000 ruutmeetrit). „Tehase käivitamine on läinud ootusepäraselt, ehkki väikese üllatusega. Nimelt leidsime paar kuud enne tehase plaanitud avamist Venemaalt ühe pankrotistunud majatehase, kus olid sees heas korras saksa täisautomaatsed tootmisliinid. Nende hind oli kordades odavam kui uutel, tegime kiire investeerimisotsuse ja ostsime kõik seadmed ja liinid ära,“ rääkis Harmet OÜ juhatuse esimees Toomas Kalev. Liinid saabusid augusti lõpus, mil tehas juba töötas. Praegu käib tarkvara seadistamine ning aasta lõpuks on liinid töövalmis.
Kalev peabki üheks Harmeti eduka tegutsemise aluseks võimekust kiiresti reageerida ja otsuseid vastu võtta. „Kui avaneb mõni hea võimalus, teeme plaanid ümber. Investeeringuotsus pankrotistunud tehase seadmete ostuks tuli 2-3 päevaga. Meie eelis on, et pole suurt bürokraatiat ega pea oma äriplaane kellelegi tõestama,“ märkis ta. Uue, Kumna tehase investeeringumaht oli ligi 20 miljonit eurot.
Uue tehase pisut veniv käivitamine mõjutab mõnevõrra tänavust toodangumahtu, ent Kalevi sõnul ollakse graafikus ja käibenumbriks prognoositakse 80 miljonit eurot. 2018. aaasta oodatav käive on 145 miljonit eurot.
Suuri summasid on Harmet paigutanud ka müügi ja turunduse edendamisse, laiendades müügiosakonda, mis tegeleb ka eelarvestamisega. „Päringuid tuleb palju sisse ja protsessi on vaja kiirendada. Meie peamiseks turuks on Skandinaavia, eelkõige Rootsi, aga kui meie poole pöördub mõni Hollandi või Saksamaa ettevõte, ega ära ju ei ütle. Oleme eelkõige siiski suurte ja standartsete tööde tegijad, ühekordsed ja väiksed projektid ei ole meie ampluaa. Transpordi seisukohast tulenevalt eelistame mereäärseid objekte ja projekte, maadmööda transport on mõnevõrra aeglasem, vaevalisem ja kallim. Olemasolevad tellimused lubavad järgmise aasta ilusasti üle elada, aga müüme kindlasti ka juurde,“ kinnitas Kalev.
Teisel kohal topis uustulnuk
Puidutööstuse edetabeli teise koha hõivas tänavu Võrumaa liimpuiduettevõtte AS Barrus, topi uustulnuk. Üle 200 töötajaga ettevõte, kelle põhitoodanguks on männist liimpuitmaterjali valmistamine ukse- ja aknatootjatele, lõpetas möödunud majandusaasta ligi 37 miljoni eurose käibega, millest 76% moodustasid akna- ja uksekomponendid, 12% saepuru müük ja 9% saematerjal. Kasum kasvas mullusega võrreldes neljalt miljonilt viie miljonini. Ettevõtte müügimahud ja käibenumbrid on aastaid olnud tõusutrendis.
„Edu on toonud ambitsioonikate sihtide seadmine ning nende suunas liikumine julgete sammudega. Lisaks vilgas valmisolek muutuvate oludega kohanemiseks ja tekkivate võimaluste ärakasutamiseks. Barruse tugevusteks on meie inimesed, ligipääs sihtturgudele ning paindlikkus kombinatsioonis mastaabiga,“ loetles Barrus AS juhatuse liige Jürgen Ainsalu.
Barrus on investeerinud keskmiselt viis miljonit eurot aastas, eelkõige tootmisefektiivsuse, tootmismahu ja lisandväärtuse kasvu, aga ka infrastruktuuri. Tänavusteks investeeringuteks on 2 miljonit eurot taristusse, poolteist miljonit uude liimpressiosakonda, pool miljonit saetööstuse efektiivsuse tõstmiseks ja miljon kuivatitesse ja katlamajandusse. „Järgmisel aastal võtame investeeringutega hoogu maha, et keskenduda ettevõtte protsesside ja organisatsiooni arendamisele,“ märkis Ainsalu.
Pea 70% ettevõtte toodangust läheb Eestist välja, peamised ekspordisuunad on Põhjamaad, Kesk-Euroopa ja Jaapan, koostööpartneriteks regioonide suuremad tööstusettevõtted. Mullu loodi Taanis turustamisega tegelev tütarettevõte Barrus Denmark. Käesoleva aasta maikuus omandasid Skandinaavia investorid Barruse enamusosaluse, enam kui 51% kontrollosalus läks taanlase Peter Jeini perekonnale. Ainsalu sõnul see ettevõtte igapäevategevuses muutusi kaasa ei too.
Lähiaastate plaanid on seotud peamise sihtturu, Skandinaaviaga. „Koostöö klientidega käib reeglina aastaste kokkulepete alusel, 2018.aastaks müügiläbirääkimised käivad. Käesolevaks aastaks prognoosib 42 miljoni euro suurust käivet,“ märkis ta.
Pikemalt loe teemaveebist põllumajandus.ee.
Seotud lood
Maikol on sõitnud Ferrari ja Lamborghiniga, kuid kui ta peaks valima auto, millega tahaks päriselt iga päev sõita, eelistab ta Chevrolet Corvette C8-t. „Ta näeb välja nagu superauto ja temaga saab päriselt sõita,“ tutvustab ettevõtja oma garaažis kollektsiooni värsket pärlit. Nii mõnegi mehe lapsepõlve mudelautode kogu vingemaid eksemplare meenutav 6,2 liitrise V8 mootoriga on päris mis päris. Istu sisse, vajuta nupust käima ja naudi terviseks, kuidas sõidad kolme ja poole sekundi pärast sajaga nagu Smilersi laulus.
Hetkel kuum
Enimloetud
6
Ettevõte investeerib tänavu 6,7 miljonit
Viimased uudised
Ettevõte investeerib tänavu 6,7 miljonit
Üritused
Hetkel kuum
6 teemat, mida poliitikud ei tohi valimisdebattides kõrvale jätta
3 teemat, mis ei tohi debattides tähelepanuta jääda
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele