Toidusektor hädas tööjõu ja palgasurvega

Eesti Toiduainetööstuse Liit korraldas esmaspäeval pressikonverentsi, kus mitmed toidusektori ettevõtete juhid analüüsisid praegust turuolukorda ja prognoosisid järgmist aastat. Sõna võtsid Tere ja Farmi piimatööstuse juhatuse esimees Katre Kõvask, HKScan Estonia juhatuse esimees Anne Mere, Leiburi juhatuse liige Asso Lankots ning Saku Õlletehase juhatuse liige Jaan Härms.

Toidusektorist tegi ülevaate ka toiduliidu juhataja Sirje Potisepp, kes tõi välja olulised toidusektorit iseloomustavad märksõnad. Näiteks rääkis Potisepp, et lihatööstust on taas laastamas seakatk ning joogitööstus seisab silmitsi aina kasvava piirikaubandusega. „Märksõna on Eesti ja Läti alkoralli - piirikaubandus on meie jaoks uus nähtus ja meil tuleb sellega kuidagi toime tulla. Üks valulisemaid küsimusi on valitsuse maksupoliitika,“ rääkis Potisepp, kelle sõnul on raske uskuda valitsuse väiteid, nagu seistaks nõrgemate eest ja elavdataks majandust. „Maksutõusud kajastuvad tarbijahindades, need on maksupaketti sisse kirjutatud. See kõik jätkub ja kindlasti loob palju ebakindlust meie sektoris.“

Veel tõi Potisepp välja, et siiski on maksumuudatuste otsused jätnud inimestele kätte 31 miljonit eurot lisaraha. „16 miljonit eurot jääb üle pakendiaktsiisist, mis oli kavandatud 1. jaanuarisse 2018. Toidusektoris pole pea ühtegi toodet, mida ei pakendata. Lisaks jääb 15 miljonit eurot üle suhkrumaksust, mida üks erakond tahtis käsitleda tervisemeetmena. Me suutsime näidata, et suhkrumaks ei ole see teema, mida meie Eestis peaksime tõstatama,“ sõnas toiduliidu juhataja ja lisas, et samas pole need teemad lõplikult kuskile kadunud.

Sirje Potisepaga nõustus ka HKScan Estonia juhatuse esimees Anne Mere, kes tunneb tööjõuturu olukorra üle suurt muret. „Spetsialistide leidmine muutub iga kuuga raskemaks. Meie ettevõtte jaoks on tööjõud üks suuremaid probleeme ja väljakutseid,“ sõnas Mere ja lisas, et ka välismaalaste elamislubade kvoot on selleks aastaks täis ja  juurde tuua ei saa. „Välismaalaste palkamise protsess on ka bürokraatlik.“

„Kui me räägime palgakulust, siis see on tooraine kõrval meie teine suurim kuluartikkel. Palgaralli on tuntav ja oleme püüdnud kümne küünega mitte järele anda, aga teatud korrektuure oleme ikka teinud,“ tunnistas Mere, kelle sõnul on tulevikutrend kahtlemata  automatiseerimine. Samas on Eesti ja Baltikum nii väikesed, et ka automatiseerimisest saab rääkida vaid teatud piirini.

Mere lisas veel, et kutsekoolide ja tööandjate vaheline koostöö peaks tihenema ning omavahel tuleks kokku leppida need erialad, mille järele on tööjõuturul suurim vajadus. „Ka töötukassa hüvitiste süsteem peaks soodustama tööle naasmist, mitte kodus püsimist.“

Pagaritööstus mõtleb automatiseerimisele

Leiburi juhi Asso Lankotsi sõnul on pagaritööstusel praegu paremad ajad, sest kasvanud on nii käive, kasumlikkus kui ka lisandväärtus. „Kui eelmisel aastal oli tööstusharu tervikuna nullis, siis tänavu on hakanud kasum kasvama,“ rääkis Lankots.

Lankots tunnistas, et palgaralli on ka pagaritööstuses suur probleem. „Pagaritööstuse palk on sellel aastal kasvanud 7,6%. Tootmine on manuaalne ja see on kasumlikkusele väljakutse,“ selgitas ta. Samas on ettevõtted hakanud aktviisemalt investeerima. „Kui eelmistel aastatel on investeerimisaktiivsus olnud pigem madal, siis tänavu on see kasvanud. Palgaralli stimuleerib investeerimist automatiseerimisse.“  

Veel ütles Lankots, et pagaritööstusele valmistab muret või hind. „See on kogu Euroopat tabanud probleem. Kui eelmise aasta algul oli võikilo hind 2-3 euro vahel, siis nüüd on see kerkinud 7 euro lähedale. Kuna meie tarbime palju võid, siis see on faktor, mis hakkab lähiaastatel selgelt hindu lükkama.“

Farmi piimatööstuse juhatuse esimees Katre Kõvaski sõnul võiks riik tööjõumaksude osas mingeid samme astuda. „Palgasurve ja inimeste puudus on asi, millega tööstusettevõtte juht tegeleb praegu hommikust õhtuni. Kui sinna juurde lisada aktsiisid ja maksud, siis ühel hetkel tekib küsimus, miks peab ponnistama, et tööstust üleval hoida?“ rääkis Kõvask.

Kõvaski sõnul saadab pidev maksupoliitika muutmine ka selge sõnumi välisinvestoritele. „Neid otsuseid tehakse kaugel ja lähtutakse makronäitajatest. See, et Eestis on puhas loodus ja e-residentsus, pole määrav, kas suunata siia investeeringuid või mitte,“ juhtis Kõvask tähelepanu.