Eesti elektritoodang vähenes augustikuus aasta varasemaga võrreldes 15 protsenti, moodustades kokku 855 gigavatt-tundi. Tootmine taastuvatest allikatest vähenes viis protsenti 118 gigavatt-tunnini ja tootmine mittetaastuvatest allikatest 16 protsenti 737 gigavatt-tunnini.

- Kõrgepingeliinid.
- Foto: Julia-Maria Linna
Elektritarbimine moodustas kokku 625 gigavatt-tundi, kasvades aasta varasemaga võrreldes kaks protsenti. Taastuvatest allikatest toodetud elektri osakaaluks sisemaisest tarbimisest kujunes 16,7 protsenti. Kuu kokkuvõttes ületas kohalik tootmine elektritarbimist 231 gigavatt-tunni ulatuses, teatas Elering.
Elektri kaubanduslik import kasvas mullusega võrreldes ligikaudu poole võrra 185 gigavatt-tunnini. Elektri kaubanduslik eksport vähenes samal ajal 18 protsenti, moodustades kokku 416 gigavatt-tundi. Elektri impordist 95 protsenti tuli läbi Eesti-Soome ühenduste ja viis protsenti Eesti-Läti ühenduste kaudu. Elektri ekspordist 82 protsenti läks Lätti ning ülejäänud 18 protsenti Soome. Kuu lõpu seisuga moodustas Eesti elektrikaubandusbilansi netoeksport kokku 231 gigavatt-tundi.
Baltikumi summaarne tootmine vähenes möödunud aasta augustiga võrreldes kuus protsenti, samal ajal kui tarbimine kasvas kaks protsenti. Kolme riigi elektribilansiks kujunes defitsiit 608 gigavatt-tunni ulatuses, mis teeb 30 protsenti Baltikumi augustikuu kogutarbimisest.
Põhjamaades kasvas tootmine kolm ja tarbimine ühe protsendi. Augustikuu bilanss oli 583 gigavatt-tunniga ülejäägis.
Seotud lood
Tööstusettevõtte tööprotsesside edukus algab töökindlatest ja vastupidavatest seadmetest. Lahendused, mis taluvad äärmuslikke töötingimusi ning toetavad kiiret ja täpset andmetöötlust, muudavad igapäevaprotsessid sujuvamaks ja efektiivsemaks. Tööstusseadmed aitavad vähendada seisakuid, tõsta tootlikkust ja kindlustada tööprotsesside sujuvuse ka karmides oludes ‒ olgu tegemist laohalduse, tootmise, toodete etiketeerimise või andmesisestuse ja -vahetusega.