Nädala börsiuudised: spekulatiivne palavik sai vaseturul otsa; rauamaagi panid odavnema kehvem nõudluse väljavaade ning pakkumise kasv; geopoliitiliste pingete vähenemine survestas kulla hinda; nafta kallines, bensiini hind kukkus 8 protsenti.
Blogi autor Mait Kraun.
  • Blogi autor Mait Kraun.
  • Foto: Andres Haabu
Spekulatiivne palavik sai vaseturul otsa
Vase hinnatõusule agressiivselt panustanud riskifondid ning teised investorid on saanud kahjumeid, sest vase hind hakkas sellel nädalal kiiresti langema, kirjutab Bloomberg.
Vask lõpetas sellel nädalal viimse kümnendi pikima tõususeeria. Tõsi, vase ülemaailmne pakkumine on kitsamaks muutunud, aga Barclays pank hoiatas juba augustis oma kliente, et tootmise vähenemine on niiöelda „üle haibitud“.
„Nõudluse pehmenemine ja tõenäoline pakkumise suurendamine survestavad rauamaagi hinda,“ ütles investeerimisfirma CMC Marketsi turuanalüütik Ric Spooner. „Võimalus on, et rauamaak kukub tagasi 60 dollari juurde.“
Kulla hind hakkas langema
Kulla hind on sellel nädalal tublisti langenud, sest investorid on uuesti riskialtiks muutunud, vahendab MarketWatch.
Kulla hind langes nädalaga 2 protsenti, 1324 dollarini untsist, mis on septembrikuu madalaim tase. Eelmisel nädalal jõudis kuld vahepeal ka 1353 dollarini untsist.
USA aktsiaturge kajastav Standard & Poor’s 500 on sellel nädalal saavutanud järjest uusi rekordeid ning investorid on muutunud jälle riskialtiks.
„Investorite isu aktsiate vastu võib ka edaspidi mõjutada kulla hindu, aga tõenäoliselt püsivad investorid ka edaspidi ettevaatlikuna ning püüavad ennast kindlustada,“ ütles investeerimisfirma FXTM peastrateeg Hussein Sayed. „Selle tõttu ei voolanud raha ka kullaga seotud ETFidest välja.“
Ta tõi välja, et juunikuus saavutatud põhjadest on kollane metall jätkuvalt 10 protsenti kõrgemal. „1300 dollari tase toimib tugeva toetuspunktina.“
Geopoliitilised pinged vähenesid
Eelmisel nädalal kallines kuld 1,6 protsenti, sest Põhja-Korea ja USA vahelised pinged teravnesid ning USA-le lähenes ülitugev orkaan Irma. Nädalavahetusel geopoliitilised pinged taandusid, vaatamata sellele, et ÜRO otsustas Põhja-Korea vastu suunatud sanktsioone karmistada. Nimelt polnud sanktsioonid nii karmid kui Ühendriigid nõudsid. Lisaks sellele põhjustas Irma vähem kahjusid kui arvati.
Teistest toorainetest odavnes tsink 2,9 protsenti ja tina hind langes 1,2 protsenti. Kummagi tonn maksis nädala lõpuks vastavalt 3006 ja 20 535 dollarit. Nikli tonnihind langes lausa 8 protsenti ning tonni eest tuleb välja käia 11 200 dollarit. Alumiinium odavnes 0,3 protsenti, 2098 dollarini tonnist.
Globaalne naftanõudlus kasvab oodatust kiiremini
Globaalne nõudlus nafta järele peaks kasvama tänavu oodatust kiiremini, teatas sellel nädalal Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA).
Teise kvartali tugev nõudlus on aidanud naftaturul vee peal püsida. Viimastel kuudel on nafta surve all olnud, sest ülepakkumine survestab hindu, teatas IEA raportis.
Nõudlus kasvas 2017. aasta teises kvartalis 2,4 protsenti (2,3 miljoni barreli võrra päevas), mille tõttu tõstis Pariisis tegutsev organisatsioon terve aasta nõudluse kasvu prognoosi 1,7 protsendini. 2018. aastaks prognoosib IEA nafta nõudluse 1,4protsendilist kasvu.
Raport tuleb ajal, mil ülemaailmne pakkumine on augustis vaikselt vähenema hakanud. Ülemaailmne pakkumine langes eelmisel kuul 720 000 barreli võrra päevas.
WTI toornafta kallines nädalaga 1,9 protsenti ja Brent lisas 2,1 protsenti. Kummagi barrel maksis reede lõunaks vastavalt 49,82 ja 55,47 dollarit.
Bensiini hind kukkus järsult
Bensiini hind langes aga korralikult, sest orkaan Irma tekitatud kahjud olid oodatust väiksemad ning orkaan Harvey poolt segatud rafineerimistehased on tööd jätkanud prognoositust varem. See on bensiini ja kütuse pakkumist kasvatanud, mis on hindu alla surunud.
95 Rotterdami bensiini hind langes nädalga lausa 8,3 protsenti, 583,5 dollarini tonnist.
Autor: Nädal börsil

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 04.09.26, 11:20
Tootmise kallid minutid võivad peituda kõige väiksemates protsessides
Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele