Eesti üks tuntumaid käsitööõlletootjaid Põhjala Brewing AS teenis eelmisel aastal 1,77 miljoni suuruse müügikäibe juures 250 000 eurot ärikasumit. Kolm aastat tagasi hoogsalt käivitunud pruulikoda töötab täisvõimsusel ja tõdeb, et ettevõte ei suuda vaatamata sellele klientide nõudlust täita.
Põhjala pruulikoja juht Enn Parel.
  • Põhjala pruulikoja juht Enn Parel.
  • Foto: Mihkel Maripuu/Postimees/Scanpix
“Oleme tegelikult kasumit teeninud ja kasvanud juba oma pruulikoja käivitamisest 2014. aastal. Kui vaadata maksude-eelset kasumit, siis selle suurenemise põhjustas eelkõige algusaegadel võetud kallimate laenude refinantseerimine ja sellest tulenev intressikulu langus,” selgitab Põhjala Brewing AS kaasasutaja, juhatuse liige ja tegevjuht Enn Parel.
Ta lisab, et tegelikult oli käibe kasv oli 2016. aastal isegi tagasihoidlikum kui 2015. aastal, kuid ettevõte pole suutnud piisavalt palju kapatsiteeti kasvatada.
“Meie probleem on avamisest saati olnud selles, kuidas piisavalt toota, mitte see, kuhu toodang müüa. See ongi ehk suurim mõjutegur olnud – töötame pidevalt täisvõimsusel ning oleme läbinud juba neli laienemist, mis on meie kapatsiteedi avamisega võrreldes neljakordistanud. Sellestki kahjuks ei piisa ning näeme, et 2017. aastal suudaksime kaks korda rohkem müüa, kui toota suudame. Sellest tuleneb ka plaan avada 2018. aasta lõpus uus pruulikoda, mis mitmekordistab tootmisvõimsuse.”
Seoses tootmismahu piirangutega ootab Põhjala Brewing tänavu käibekasvuks tagasihoidlikud 20% ning käive peaks aasta lõpuks ulatuma 2,1 miljoni euroni.
“Suudaksime hinnanguliselt müüa ligi kaks korda enam, kuid tootmisvõimsus ei jõua nõudlusele järele. Kasumi kasvu pidurdavad mõned ühekordsed suured kulud, mis on seotud uue pruulikoja ettevalmistamisega ning samuti mõnevõrra kahanevad marginaalid, mis on seotud ekspordimahtude kasvu ja aktsiisitõusuga.”
2018. aasta lõpuks plaanitakse avada uus pruulikoda, mis kolmekordistab tootmisvõimsuse ning võimaldab perspektiivis laieneda 20 korda senise tootmismahuga võrreldes. Investeeringu suurus on ca 4,5 miljonit eurot. Tulemas on ka uusi tooteid – sel aastal kokku 22.
Autor: Gerli Ramler, kaasautor

Seotud lood

Uudised
  • 04.09.17, 10:30
Joogitootjate TOP: loodetakse maksupoliitika muutumist
Alkoholitootjad on üksmeelel, et Eesti alkohoolsete jookide turg oli 2016. aastal väga tugevalt mõjutatud poliitikute tehtud otsustest ning Eesti ja Läti piiril toimuvast piirikaubandusest. Kõigi jutust avaldub lootus, et maksupoliitika muutub ning edasised maksutõusud jäävad ära.
Uudised
  • 07.09.17, 09:00
Joogitootjate TOP1: Linda Nektari teine aasta
Joogitootjate TOPi juhib juba teist aastat Võrumaal Antslas tegutsev joogitööstuste tarbeks kääritatud jookide tootja Linda Nektar AS.
Uudised
  • 07.09.17, 09:00
Joogitootjate TOP3: Altia tulemusi mõjutavad aktsiisid ja harjumused
Joogitootjate TOPis kolmanda koha pälvinud Altia Eesti müügitulu oli mullu 38,6 miljonit eurot ehk viiendiku võrra suurem kui 2015. aastal. Tõus on tingitud mullustest alkoholiaktsiisi kergitamistest, mis tõid kaasa märkimisväärse alkoholi etteostmise klientide poolt.
  • ST
Sisuturundus
  • 24.08.26, 06:00
Eesti ettevõtted kaotavad rahastuse puudumise tõttu eksporditehinguid konkurentidele. Milline on lahendus?
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele