• 06.09.17, 12:36
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Palgatõus targemaks ei tee

Kui töötaja ei oska teatud tööd teha, kas siis kaks korda kõrgema tasu eest hakkab ta järsku oskama, küsib metallitööstuse Favor juht Mart Proos.
Mart Proos.
  • Mart Proos.
  • Foto: Raul Mee
Majandusuudistest kajastas meedia möödunud nädalal laialdaselt põhiliselt kahte: II kvartali üllatav majanduskasv 5,7% ja II kvartali brutopalga 6,8%ne tõus võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Pilvepiirilt vaadates annavad mõlemad numbrid kindlasti põhjust rõõmustamiseks. Kui siia juurde lisada ajaloolisel kõrgtasemel olev tööturul hõivatute arv ning vähenev tööpuudus, siis tundub, nagu olekski kõik kõige paremas korras. Aga kas ikka on ja kas ka homme on?
Viimased aastad ei ole töötlevale tööstusele tervikuna olnud just lihtsad. Tööjõukulud on kasvanud kiiremini kui tootlikkus ning koosmõjus muude tootmissisendite kallinemisega on vähendanud ettevõtete kasumlikkust.
Seni on ettevõtted suutnud langevaid marginale osaliselt kompenseerida tootmismahu kasvatamisega, mille tulemusena on praegu tootmisvõimsuste rakendatus enamikus ettevõtetes jõudmas maksimumi lähedale. Mahu edasine kasvatamine saab toimuda täiendavate investeeringute ja automatiseerimise kaudu, kuid enamikul juhtudel toob see kaasa ka täiendava ja paremate oskustega töötajate vajaduse. Ja siin on meil järsku sein ees, sest vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõudu lihtsalt ei ole.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Tihti heidetakse ettevõtetele ette, et nad ei taha töötajatele kõrgemat palka maksta ja see on põhjus, miks tööjõudu ei leita. Tööandjatena aga näeme meie asja natuke teise nurga alt: kui töötaja oma puuduliku kvalifikatsiooni tõttu ei oska teatud tööd teha, kas siis kaks korda kõrgema tasu eest hakkab ta järsku oskama? Paraku tõenäoliselt mitte.
Hinnatõusu klient alla ei neela
Metallisektoris on tööjõukulude osakaal toote omahinnas keskmiselt vahemikus 20–25%, sõltudes toodete keerukusest ja tööjõumahukusest ehk jätkuva iga-aastase 7% suuruse palgakasvu tingimustes peaksime tõstma toodete müügihinda vähemalt 2% aastas. Seda aga ei võimalda meil teha eksporditurgudel valitsev konkurentsiolukord. Pigem oodatakse meilt, et toodete hinnad peaksid aasta-aastalt langema.
Loe pikemalt Äripäevast
Autor: Mart Proos, Favori tegevjuht

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.12.25, 12:35
Tark energiamajandus peaks olema ettevõtete strateegiline valik
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele