Põlevkivitööstuse erialadel alustab tehnikaülikoolis õpinguid ligi 250 uut üliõpilast

Virumaa kolledži kõige uuemale, sel aastal avatud masinaehitus- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimise õppekavale võeti vastu ligi 70 tudengit, kellest suurem osa, eriti kaugõppe tudengitest, on huvitatud mäendusele spetsialiseerumisest. Keemiatehnoloogia rakenduskõrgharidusõppes ning kütuste keemia ja tehnoloogia magistriõppes alustab õpinguid kokku 41 üliõpilast, teatas Põlevkivi kompetentsikeskus. 

 TTÜ Virumaa kolledži direktor Viktor Andrejev kinnitab: "Suur huvi masinaehituse- ja energiatehnoloogia eriala vastu tähendab, et töötav inimene teeb teadlikult valikuid. Valitakse eriala, mille puhul on oluline tööturu nõudlus, perspektiivikus, karjääri kiire edenemine ja kõrgem sissetulek. Statistikaameti andmetel on tööstuses kõige kõrgem keskmine brutopalk just energeetikas ja mäenduses. Samuti on selles valdkonnas olnud kõige suurem palgakasv (9-11%) võrreldes eelmise aastaga". 

Tema sõnul oli masinaehituse- ja energiatehnoloogia eriala selle suve sisseastujate seas kõige populaarsem.

TTÜ kolmel õppekaval – maapõueressursid, elektroenergeetika ja mehhatroonika, keskkonna-, energia- ja keemiatehnoloogia – alustab bakalaureuseõppes õpinguid 139 üliõpilast. TTÜ inseneriteaduskonna õppeprodekaani Fjodor Sergejevi sõnul on TTÜ muudatuste keskmes. „Kõrghariduse esimese astme õppekavade reformi käigus oleme uuendanud kõik bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppe õppekavad, muutnud õppekavad varasemast laiapõhjalisemaks, on toimunud õppekavade konsolideerimine ja vastuvõtulävendite  tõstmine. Abiturientide ja õppivate üliõpilaste huvi uute õppekavade ning põlevkivitööstust otseselt toetavate õppekavade vastu on märkimisväärne arvestades muudatuste ulatust ja reformi kiiret tempot. See on hea märge sellest, et oleme õigel teel.“ 2017/2018. õppeaasta inseneriteaduskonna vastuvõtu tulemusi hindab Sergejev õnnestunuks, sest uued õppekavad on abiturientide seas populaarsed ja sisseastujate keskmine tase võrreldes eelmise aastaga on tõusnud.

SA Kutsekoja poolt koostatud OSKA tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringu kohaselt on energeetikas ja kaevandamises lähikümnendi erialase ettevalmistusega tööjõudu vaja rohkem, kui täna koolitatakse. Viimase viie õppeaasta jooksul on kõrgharidusse sisseastujate arv energeetika ja kaevandamise erialadel langenud poole võrra, samas kui töötajate palgatase on oluliselt üle Eesti keskmise – kaevandamises 1,3 korda, energeetikas 1,5 korda kõrgem. Prognoosi järgi on valdkonna põhikutsealadele vaja ligi 280 uut töötajat aastas, sealhulgas ligi 50 kaevandamises ja 230 energeetikas, elektrivõrkude ehituses ja elektripaigalduses.