Tolaram Groupi Eesti juhi Sonny Aswani sõnul kasvab Eesti töötleva tööstuse tööviljakus ülikiiresti.

- Sonny Aswani.
- Foto: Andras Kralla
„Eesti töötleva tööstuse ettevõtetel läheb paremini kui kunagi varem. Vaadake Eesti töötleva tööstuse ekspordi kasvu näitajaid. 2017. aasta esimeses kvartalis oli töötleva tööstuse eksport ligi 14 protsenti kõrgem kui aasta varem. See on väga võimas näitaja,“ räägib üle 20 aasta Eesti tööstussektoris tegutsenud Tolaram Groupi Eesti juht Sonny Aswani Investly blogis.
„Samamoodi, vaadake tööviljakuse näitajaid – 2017. aasta esimeses kvartalis oli tööviljakus töötlevas tööstuses 10,5 protsenti parem kui aasta varem. See näitab, et Eesti inimesed teevad aina väärtuslikumat tööd. Seega näen siin väga olulisi paranemise märke, vähemalt töötleva tööstuse valdkonnas,“ lisas ta.
Aswani sõnul on lisandväärtuse kasvatamise võtmeküsimus see, kuivõrd edukad on Eesti ekspordile suunatud ettevõtted. „Sisemajandust teenindavate sektorite tööviljakus kasvab tagantjärele – juuksurid teenivad rohkem raha siis, kui ekspordile suunatud tööstusharudes hõivatud inimesed saavad teenuse eest rohkem maksta – eks nii kasvab ka tööviljakus. Nii et küsimus on nõudluse ja pakkumise suhtes,“ ütles Aswani.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lisaks tuleb tema sõnul teha rohkem nutikat tööd. „Ja siin on Eesti ettevõtetel kindlasti arenguruumi. Euroopa Komisjon avaldab igal aastal põhjaliku ülevaate sellest, mis seisus on ELi riikide digitaliseerituse tase. 2017. aasta raport näitab, et Eesti avaliku sektori digitaliseeritust võib pidada suurepäraseks, aga Eesti erasektor pole digitaliseerimist nii hästi vastu võtnud. See on vastuoluline,“ ütles Aswani ja lisas, et siinkohal on ülioluline, et n-ö vana majanduse ettevõtted teeksid konstruktiivset koostööd nn uue majanduse ettevõtetega ehk tehnoloogiaettevõtjatest startup’idega. „Tehnoloogia ongi ju loodud selleks, et luua rohkem tulu ressursse nutikalt kasutades.“
Seotud lood
Ehitusfirma NOBE rajas koostöös tellija Airport Cityga Tallinna lennujaama lõunaküljele ühe viimaste aastate tehniliselt keerukama tööstushoone Eestis – lennukihoolduskompleksi rahvusvahelisele lennundusettevõttele Magnetic MRO. Väljakutseks olid üle 40-meetrised kandepostideta silded, ulatuslik pinnasevahetus, ülim ehitustäpsus ning hoone vastavus eriti rangetele lennundusohutus- ja konstruktsiooninõuetele. Projektis lõi kaasa enam kui 80 koostööpartnerit.