Börsiuudised: vasekaevandus sattus kriisi

Akude buum on muutnud koobalti üheks kuumimaks tooraineks

Vähene pakkumine on pannud koobalti hinnad sellel aastal kiiresti tõusma ning arvatakse, et kallinemine võiks jätkuda, vahendab Bloomberg.

Koobalt on tänavu kallinenud 71 protsenti, sest metalli kasutatakse elektriautode akudes. Autotootjad, kes on järjest enam elektriautode poole vaatamas, on nõudluse kasvu juhtimas. Hind võib tõusta järgmise 18 kuu jooksul veel 60 protsenti, 90 000 dollarini tonnist, ütles kaevandusfirma Eurasian Resources Groupi (ERG) tegevjuht Benedikt Sobotka. Ta lisas, et kliendid tahavad juba praegu fikseerida toodangu hinda, mida hakatakse kaevandama alles 2018. aastal valmivas kaevanduses.

Maailma suuruselt teine vasekaevandus on sattunud kriisi

Maailma suuruselt teine vasekaevandus on sattunud tõsisesse kriisi – Freeport-McMoRani Indoneesi üksus teatas, et on vallandanud viis nädalat kestnud streigi tõttu 3000 töötajat.

Freeport Indonesia teatas, et hiiglaslikus Grasbergi kaevanduses töötavad inimesed ei ilmunud enam tööle ning ettevõte võttis seda kui märki, et töötajad on oma kohustustest loobunud, ütles Freeporti pressiesindaja Riza Pratama meediale.

Kokku töötab kaevanduses umbes 30 000 inimest. Vallandamislaine ei mõjuta vaseekspordi mahte, aga tootmine ei ole streigi tõttu „optimaalsel tasemel,“ ütles Pratama.

Ettevõte täpsustas, et 1. mail alanud streigid on kahjustanud kaevandamist ja ka tootmiskiirust. Töötajad streigivad eelkõige sundpuhkuste ja koondamiste pärast. „Tootmine ei ole optimaalsel tasemel, sest paljud inimesed on puudu,“ ütles Pratama. „Me mõtleme, kuidas neid inimesi asendada.“

Vase hind kallines nädalaga 0,8 protsenti, 5729 dollarini tonnist. Selle aasta veebruaris saavutatud tippudest on vask odavnenud umbes 10 protsenti.

Rauamaak odavnes ka sellel nädalal

Rauamaagi hinnalangus jätkus ka sellel nädalal – tooraine odavnes 1,1 protsenti ning tonn maksab 55,36 dollarit (Qingdao sadamas). Muret on tekitanud eelkõige suurenenud pakkumine (eelmise nädala kommentaaris oli kirjutatud, et muret tekitab suurenenud nõudlus, korrektne oli siiski suurenenud pakkumine).

Veebruaris jõudis tonnihind peaaegu 100 dollarini, aga järgmise 3 kuu jooksul toimus krahh, mis on viinud hinna üle 40protsendi madalamale.

Nafta ja bensiin odavnesid järsult

Nafta hind langes sellel nädalal tublisti, sest USA valitsuse andmetest selgus, et Ühendriikide naftavarud kasvasid üllatavalt palju. Lisaks sellele on investorid skeptilised ka OPECi tootmiskärbete kokkuleppe osas.

USA kaubandusliku toornafta varud kasvasid 26. mail lõppenud nädalal 3,3 miljoni barreli võrra päevas, teatas Energia Informatsiooni Administratsioon (EIA). Analüütikud prognoosisid, et varud vähenevad 3,5 miljoni barreli võrra.

American Petroleum Institute’i andmed viitasid lausa 4,6 miljoni barreli suurusele langusele. Seega valmistas varude tõus turgudele suure üllatuse, mis pani kiiresti liikuma ka nafta hinna.

Brenti toornafta odavnes nädalaga 6,4 protsenti ja WTI kukkus 6,6 protsenti. Kummagi barrel maksis neljapäeva lõunaks vastavalt 47,63 ja 45,41 dollarit.

Turud muretsevad ka OPECi tootmiskärbete kokkuleppe efektiivsuse pärast. Õli on tulle valanud ka Katariga seotud geopoliitilised pinged – nimelt otsustasid mitmed Lähis-Ida riigid Katariga diplomaatilised suhted lõpetada, sest väidetavalt toetab sealne valitsus terrorismi.

Lisaks sellele andis USA energiaministeerium teisipäeval märku, et tõenäoliselt kasvab Ühendriikide päevane naftatootmine järgmisel aastal 10 miljoni barrelini, mis on kõigi aegade rekord.

Rotterdami 95 bensiini hind langes nädalaga 4,4 protsenti, 511,75 dollarini tonnist.

Autor: Nädal börsil