Börsiuudised: kivisöeturu tulevik on tume

Kivisöeturu tulevik on tume

Globaalse kivisöeturu ülepakkumise risk kasvab, sest tootjad on hinnatõusule reageerinud mahtude suurendamisega, vahendab Reuters.

Globaalse kivisöeturu ülepakkumine peaks sellel aastal ulatuma 16 miljoni tonnini, ütles Noble Resourcesi kivisöeturu analüütik Rodrigo Echeverri.

Plaatina hinnad on dollarites kallinenud sellel aastal ainult 4 protsenti. Samal ajal on teised väärismetallid nagu pallaadium ja kuld tõusnud palju rohkem. Plaatina kallines nädalaga 1,8 protsenti ning unts maksab 934 dollarit, aga 10 aasta keskmisest hinnast (1375 dollarit) on väärismetall jätkuvalt üle 30protsendi madalamal.

Paljud tootjad näevad, et sektoris peaks toimuma raputus, mille tagajärjel lähevad paljud kaevandajad pankrotti. „Kui hinnad ei parane siis tekib lõpuks olukord, kus tööstus hakkab kokku tõmbuma ning toimub restruktueerimine ja uue tasakaalupunkti leidmine,“ ütles maailma suuruselt teise tootja Impala Platinumi pressiesindaja Johan Theron.

Kulla hind tõuseb

Kulla hinnatõus saab hoogu tänu USA presidendi Donald Trumpi ümber keerlevatele skandaalidele.

Kulla hind tõusis täna juba viiendat päeva järjest, mis märgib ühtlasi viimase kuu aja pikimat hinnarallit. Hinnatõusu peamine põhjus on FBI endise direktori James Comey vallandamine ning sellega seoses tekkinud segadus ning küsimused, kirjutab Bloomberg.

See omakorda paneb investorid küsima, kas Trumpi tähelepanu ei lähe mitte liialt poliitikale ning muudele küsimustele, samas kui oma kampaania käigus lubas ta hoolega töötada majanduskasvu nimel.

Trumpi skandaal pani odavnema ka dollari, mis mõjus samuti kulla hinnale hästi.

Nädalaga kallines kollase metalli hind 2,1 protsenti ja unts maksis reede lõunaks 1251 dollarit. Hõbe lisas samuti 2,1 protsenti 16,7 dollarini untsist.

Trumpi kõige raskem periood

Think Marketsi analüütik Naeem Aslam märkis, et Trumpil on käsil senise ametisoleku kõige raskem periood ning kulla hinna tõus näitab seda.

Saxo Banki tooraineturgude strateeg Ole Hansen tõdes, et praegune skandaal on vähendanud Trumpi tõsiseltvõetavust presidendina ning tema tegevusse ja võimekusse ei usuta enam nii palju. See omakorda kajastub ka dollari nõrgenemises.

Hansen ei öelnud, kas tema meelest võiks praegust skandaali võrrelda 1970. aastate Watergate'iga, mis viis 1974. aastal ametist Richard Nixoni. Samuti ei soovinud ta spekuleerida, kas Trump võidakse praegu toimuva tagajärjel ametist maha võtta. Küll aga nentis Hansen, et Valge Maja mainet see lugu kindlasti kahjustab.

Teistest toorainetest kallines alumiinium 3,1 protsenti ja tina lisas 2,7 protsenti. Kummagi tonn maksis päeva lõpuks vastavalt 1923 ja 20 200 dollarit.

Tsink odavnes aga 2,6 protsenti ning tonn maksab 2533 dollarit. Nikli tonnihind tõusis 0,6 protsenti 9175 dollarini. Pallaadium odavnes 5,5 protsenti 766,4 dollarini untsist.

Venemaa ja Saudi Araabia kergitasid nafta hinda

Nafta hind tõusis selle nädala alguses viimase poole kuu tippu, sest Saudi Araabia ja Venemaa naftaminister tegid ühisavalduse, kus toetasid OPECi kokkuleppe pikendamist üheksa kuu võrra, vahendab MarketWatch.

Kokkulepe tähendaks, et OPEC ja teised naftariigid hoiavad tootmiskärbete kokkulepet jõus 2018. aasta esimese kvartali lõpuni. OPECi kohtumine toimub 25. mail ja seal tehakse eeldatavasti ka vastav otsus.

Pekingis ühisel pressikonverentsil ütles Saudi Araabia energiaminister Khalid Al-Falih, et kokkulepet on vaja pikendada, sest oodatud varude taset pole veel saavutatud. Venemaa energiaminister Aleksandr Novak lisas, et konsultatsioonid on läinud hästi ning riigid on nõus kokkulepet toetama.

Brenti tooranfta kallines nädalaga 4,1 protsenti ja WTI lisas 3,8 protsenti. Kummagi barrel maksis reede lõunaks vastavalt 52,92 ja 49,77 dollarit.

Rotterdami 95 bensiini hind tõusis aga 6,1 protsenti ning tonn maksab nüüd juba 545,7 dollarit.

Autor: Nädal börsil