Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Energia teenis kvartaliga 48 miljonit eurot kasumit
Energiakontserni käive oli 2017. aasta esimeses kvartalis 215 miljonit eurot, kasvades aastaga 9%. Kulumieelne ärikasum oli 86 miljonit eurot, mida on aastavõrdluses 43% rohkem. Puhaskasumit teenis Eesti Energia 2017. aasta esimese kolme kuuga 48 miljonit eurot ehk 2,5 korda rohkem kui 2016. aasta esimeses kvartalis.
Eesti Energia finantsdirektor Andri Avila ütles pressiteates, et heade majandustulemuste taga on eelmise aastaga võrreldes suurenenud toodangumahud ja kasvanud õli turuhinnad, tänu millele olid ettevõtte majandusnäitajad sarnased 2015. aasta esimese kvartali tulemustele. „Põlevkiviõli puhul kasvas turuhind aastavõrdluses üle kahe korra - see võimaldas meil käesoleva aasta alguses õlitehastega täisvõimsusel töötada ja toodangut müüa. Õli hinna puhul on võrdlusbaas siiski ka erakordselt madal, sest möödunud aasta alguses kogesime õliturul väga madalaid hindasid, milliseid olime viimati näinud 2004. aastal,“ rääkis Avila.
Kokku tootis Eesti Energia 2017. aasta esimeses kvartalis 101 tuhat tonni põlevkiviõli ehk 52% rohkem kui aasta varem. Vedelkütuste müük küündis 77 tuhande tonnini kasvades aastavõrdluses 125%. Suure müügi kasvu tingis see, et 2016. aasta esimese kvartali madalate energiahindade tingimustes ladustas Eesti Energia osa õlitoodangust müümise asemel.
Soome ja Baltikumi regioonis on Eesti ainuke riik, kus toodetakse rohkem elektrit kui tarbitakse. Kolme kuu Eesti elektri netoeksport ulatus 800 gigavatt-tunnini.
Taastuvenergiat tootis Eesti Energia kvartaliga 105 gigavatt-tundi ehk 23% rohkem kui aasta varem. Suurim osa taastuvenergia toodangust tuli Enefit Taastuvenergia tuuleparkidest, mille toodang kasvas tänu parematele tuuleoludele ja kõrgemale töökindlusele 2016. aasta algusega võrreldes.
Eesti Energia investeeris kolme kuuga kokku 26 miljonit eurot, mida on 18% vähem kui aasta eest. Suurim osa investeeringutest tehti elektrivõrku, kokku 14 miljonit eurot. „Elektrilevi on aastaid teinud jaotusvõrku mahukaid investeeringuid ning see on aidanud tõsta ilmastikukindla võrgu osakaalu. Lõppenud kvartali seisuga oli kogu Elektrilevi võrgust 62% ilmastikukindel,“ märkis Avila. 5 miljonit eurot investeeris energiakontsern esimese kvartaliga arendusprojektidesse, 2 miljonit sellest summast kulus Eesti elektrijaama 8. ploki rekonstrueerimiseks. Ümberehitatud energiaplokk alustab tööd tuleval aastal, tööde tulemusena kasvab energiaplokis põlevkivigaasi põletamise võimekus 50 protsendini ja väheneb põlevkivist elektritootmise keskkonnamõju.
Eesti Energia on energiakontsern, mis koosneb 23 äriühingust ja andis 2017. aasta esimeses kvartalis tööd keskmiselt 5850 inimesele. Ettevõte tegutseb lisaks Eestile Lätis, Leedus, Poolas, Saksamaal, Jordaanias ja Ameerika Ühendriikides.
Seotud lood
Kasutatud tootmisliini ost võib olla mõistlik viis tootmisvõimekuse suurendamiseks. Samas ei tähenda kasutatud seade lihtsalt liini lahtivõtmist, transportimist ja uues kohas kokkupanekut. Kui uus tootmishoone, tehnosüsteemid ja tootmise töökorraldus erinevad varasemast, muutub kolimine terviklikuks tehniliseks projektiks.
Hetkel kuum
Enimloetud
4
5
Viimased uudised
7 küsimust, millele tasuvusanalüüs peaks vastuse andma
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele