Kuidas arvutada AI- ja robootikainvesteeringute tasuvust? AIRE finantsjuhi põhjalik kirjeldus ROI arvutamiseks
Tehisintellekti ja -robootikakeskuse AIRE finantsjuht Kert Kaljula kirjutab põhjalikult lahti, kuidas arvutada AI- ja robootikainvesteeringute tasuvust.
Kert Kaljula selgitab, et AI- ja robootikainvesteeringute puhul tuleb eristada konkreetse projekti tasuvust ja ettevõtteülest tootlikkuse muutust. Ta lisab, et iga arvutuse aluseks on struktuur ja loogika, ning soovitab ROI arvutamise puhul kolme jaotust.
„Investeeringuarvutuse tulemusest üksi ei piisa. Edasi tuleb saadud tulemused asetada ettevõtte teiste investeerimisvõimaluste ja minimaalse tootlusnõude ehk tootluslävendi (hurdle rate) konteksti,“ selgitab finantsekspert.
Jätkub Kert Kaljula kirjeldus AI- ja robootikainvesteeringute tasuvusarvutuse teekonnast:
Protsessid ja lähteolukord
Alustame algusest ehk siis mistahes ROI arvutuse lähtekohaks on vaja määratleda, millist protsessi soovitakse ettevõttes AI- ja robootikainvesteeringutega tõhusamaks muuta.
Tehnoloogiliselt toimiv lahendus ei ole automaatselt tasuv lahendus, kuid tasuvaks võib see saada juhul, kui protsesside paranemisest tekkiv majanduslik kasu õigustab investeeringut. Toimiv tehnoloogia on vajalik, kuid mitte piisav eeldus.
Kui on teada, milliseid protsesse muuta soovitakse, tuleb määratleda, milliseid kriitilisi näitajaid investeering mõjutab:
a) fikseerida nende lähteväärtused;
b) prognoosida väärtused pärast investeeringut. Võrdlusbaasiks on seega olukord, mis kujuneks ilma investeeringuta, aga seegi ei pruugi ajas muutumatuks jääda.
Seotud lood
Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE ning Põhjamaade ja Balti riikide ühine tehisintellekti keskus ja koostöövõrgustik New Nordics AI sõlmisid koostöömemorandumi, et tugevdada tehisintellekti kasutuselevõttu ja arendamist Põhjala ja Balti regioonis.
Tehisintellekti ja robootikakeskus AIRE avas uue ideede kogumise vooru, kuhu on oodatud Eesti ettevõtted, kes soovivad enne investeerimisotsust testida tehisintellekti- ja robootikalahendusi reaalses töökeskkonnas.
Tehisintellektist räägitakse palju, kuid paljudele tööstusettevõtetele tundub selle pärisrakendus ikka veel keeruline ja riskantne. Ometi on praktilisi kasutusvõimalusi rohkem kui esmapilgul paistab – eriti neile, kes on valmis katsetama ja õppima.
Enam kui viis aastat tehisintellekti- ja robootikakeskuse AIRE (AI & Robotics Estonia) loomist ja juhtimist vedanud Kirke Maar saab aprillist riigikantselei Eesti.ai algatuse juhiks.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.
Enimloetud
2
4
Viimased uudised
Kebja: Eestisse mahuks 1–2 suurt andmekeskust
6 teemat, mida poliitikud ei tohi valimisdebattides kõrvale jätta
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele