Kuidas arvutada AI- ja robootikainvesteeringute tasuvust? AIRE finantsjuhi põhjalik kirjeldus ROI arvutamiseks
Tehisintellekti ja -robootikakeskuse AIRE finantsjuht Kert Kaljula kirjutab põhjalikult lahti, kuidas arvutada AI- ja robootikainvesteeringute tasuvust.
Kert Kaljula selgitab, et AI- ja robootikainvesteeringute puhul tuleb eristada konkreetse projekti tasuvust ja ettevõtteülest tootlikkuse muutust. Ta lisab, et iga arvutuse aluseks on struktuur ja loogika, ning soovitab ROI arvutamise puhul kolme jaotust.
„Investeeringuarvutuse tulemusest üksi ei piisa. Edasi tuleb saadud tulemused asetada ettevõtte teiste investeerimisvõimaluste ja minimaalse tootlusnõude ehk tootluslävendi (hurdlerate) konteksti,“ selgitab finantsekspert.
Jätkub Kert Kaljula kirjeldus AI- ja robootikainvesteeringute tasuvusarvutuse teekonnast:
Protsessid ja lähteolukord
Alustame algusest ehk siis mistahes ROI arvutuse lähtekohaks on vaja määratleda, millist protsessi soovitakse ettevõttes AI- ja robootikainvesteeringutega tõhusamaks muuta.
Tehnoloogiliselt toimiv lahendus ei ole automaatselt tasuv lahendus, kuid tasuvaks võib see saada juhul, kui protsesside paranemisest tekkiv majanduslik kasu õigustab investeeringut. Toimiv tehnoloogia on vajalik, kuid mitte piisav eeldus.
Kui on teada, milliseid protsesse muuta soovitakse, tuleb määratleda, milliseid kriitilisi näitajaid investeering mõjutab:
a) fikseerida nende lähteväärtused;
b) prognoosida väärtused pärast investeeringut. Võrdlusbaasiks on seega olukord, mis kujuneks ilma investeeringuta, aga seegi ei pruugi ajas muutumatuks jääda.
Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE ning Põhjamaade ja Balti riikide ühine tehisintellekti keskus ja koostöövõrgustik New Nordics AI sõlmisid koostöömemorandumi, et tugevdada tehisintellekti kasutuselevõttu ja arendamist Põhjala ja Balti regioonis.
Tehisintellekti ja robootikakeskus AIRE avas uue ideede kogumise vooru, kuhu on oodatud Eesti ettevõtted, kes soovivad enne investeerimisotsust testida tehisintellekti- ja robootikalahendusi reaalses töökeskkonnas.
Tehisintellektist räägitakse palju, kuid paljudele tööstusettevõtetele tundub selle pärisrakendus ikka veel keeruline ja riskantne. Ometi on praktilisi kasutusvõimalusi rohkem kui esmapilgul paistab – eriti neile, kes on valmis katsetama ja õppima.
Enam kui viis aastat tehisintellekti- ja robootikakeskuse AIRE (AI & Robotics Estonia) loomist ja juhtimist vedanud Kirke Maar saab aprillist riigikantselei Eesti.ai algatuse juhiks.
Toidutööstuses käib seadmete pesu pidevalt ja igapäevaselt. Laagri jaoks tähendab see päevast päeva kokkupuudet vee, niiskuse, puhastuskemikaalide ja temperatuurimuutustega. Kui määre hakkab välja uhtuma või niiskus pääseb tihendist läbi, võib kahjustus areneda aegamööda ja märkamatult. Probleem annab endast sageli märku alles siis, kui laager enam oma tööd ei tee ja tootmisliin tuleb seisma panna.