Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Geopoliitilised pinged aina kasvavad
Nädala börsiuudised: rauamaak odavnes lausa 16 protsenti ning langus ei tulnud üllatusena; tsingipuudust ei pruugi tulla ja hinnad langevad; geopoliitilised pinged kasvavad edasi; OPEC pikendab tõenäoliselt naftalepet; nafta ja bensiini hind on stabiliseerunud.
Rauamaak odavnes lausa 16 protsenti
Rauamaagi hind tegi sellel nädalal viimase aasta suurima päevase languse. Kardetakse, et kiire hinnalangus jätkub, mis omakorda mõjub kehvasti kaevandusfirmade aktsiatele, vahendab Bloomberg.
„Tundub, et rauamaagi puhul on toimunud täielik kapituleerimine,“ ütles CMC Marketsi analüütik Ric Spooner. Nimelt langes rauamaagi hind kolmapäeval 8,5 protsenti ning jõudis madalaima tasemeni alates 7. novembrist. „See protsess võib enne põhja jõudmist veel edasi kesta, sest baas on umbes 50-60 dollari juures.“
Nädala lõikes odavnes rauamaak lausa 15,9 protsenti 68,04 dollarini tonnist. Eelmisel nädalal sisenes rauamaak karuturule (vähemalt 20protsendiline langus eelmisest tipust).
Langus ei tulnud üllatusena
Taolist langust nägid paljud ette – mitmed investeerimispangad ja kaevandusfirmad ütlesid, et üle 90dollarin tonnihind pole jätkusuutlik.
Seda peamiselt Hiina ehitussektori jahenemise, suurenevate varude ja kasvava pakkumise tõttu, ütles Spooner. Samuti on Hiinas terase hinnad kiirelt langenud.
Ma arvan, et keegi ei peaks olema üllatunud, et rauamaagi hind on langenud jätkusuutlikumale tasemele,“ ütles Fortescue Metals Groupi tegevjuht Nev Power. Pakkumist on suurendanud nii Vale SA, Roy Hilld Holdings kui ka Anglo American, lisas ta. „Me näeme seda, kuidas rauamaagi hind kukub 60-65 dollarini tonnist.“
Tsingipuudust ei pruugi tulla ja hinnad langevad
Tsingipuudus, mida on laialdaselt oodatud, ei pruugi sellel aastal reaalsuseks saada, sest mitmed kaevandajad on hinnatõusu tõttu oma tootmist suurendanud, vahendab Reuters.
Paljude spekulantide lemmikmetall näitas eelmisel aastal Londoni metallibörsil kõige kõrgemat tootlust – tooraine kallines lausa 60 protsenti. Mitmed analüütikud ja investorid pidasid tsinki üheks parimaks investeeringuks.
Hetkel kuum
Veebruari keskpaigaks oli metall tõusnud 2017. aastal 16 protsenti, aga nüüd on metall suurema osa tõusust ära kustutanud.
„Optimismi on väga palju ja suur osa sellest ei ole õigustatud,“ ütles konsultatsioonifirma CHR Limitedi analüütik Claire Hassall. „Me näeme tegelikult väga agressiivset reageerimist hinnaliikumistele. Lisaks sellele on suurenanud kaevanduste tootmine ka teistel põhjustel.“
Eelmisel aastal alanud kiire hinnatõusu põhjustas eelkõige mitmete kaevanduste sulgemine, mis tekitas muret, et pakkumine ei pruugi olla piisav. See tekitaski puudujäägi ja hind hakkas tõusma. Aga kaevandajad hakkasid hindade tõusu ajal tootmist tõstma ning see võib puudujäägi ära kaotada.
Tsingi hind langes nädalaga 4,5 protsenti 2602 dollarini tonnist.
Teistest tööstusmetallidest odavnes tina hind 4,5 protsenti ja nikkel kukkus 3,4 protsenti. Kummagi tonn maksis neljapäeva hommikuks vastavalt 19 405 ja 9735 dollarit. Alumiiniumi tonnihind langes 2,8 protsenti 1898 dollarini.
Geopoliitilised pinged kasvavad edasi
Geopoliitilised pinged on sellel nädalal veelgi teravamaks muutunud ning see viis kulla hinna viie kuu kõrgeima tasemeni.
Investoritele tekitavad muret eelkõige Prantsusmaa presidendivalimised, Süüria olukord ja Põhja-Korea väljaütlemised.
Tõenäosus, et euroskeptiline Marine Le Pen võidab Prantsusmaa presidendivalimised, on kasvanud. Lisaks on kasvama hakanud ka äärmusvasakpoolse kandidaadi Jean-Luc Melenchoni toetus. Mõlema puhul kardetakse, et nad võivad Euroopa Liitu ja euroala destabiliseerida.
Aasia kasvavate pingete keskmes on Põhja-Korea raketikatsetused ning Süüria olukord, mis pärast USA eelmise nädala raketirünnakuid pingestus. Valge Maja on vihjanud, et ei välista edasisi samme. Kõik need faktorid toetavad kulla hinna tõusu.
Kulla hind tõusis nädalaga 1,9 protsenti 1287 dollarini untsist, mis on viimase 5 kuu kõrgeim tase.
OPEC pikendab tõenäoliselt kokkulepet
OPEC tahab juunis pikendada tootmiskärbete kokkulepet ning tundub, et vahepeal küsimärgi alla sattunud otsus võetakse tõenäoliselt vastu, sest liikmete toetus sellele kasvab, vahendab CNN Money.
OPECi kõrged ametnikud ütlesid, et ettepanek on juba töös. Seda toetab juba praegu ühenduse komitee, mille pädevuses on kontrollida, kas liikmesriigid kokkulepet täidavad.
„Formaalset ettepanekut ei ole Saudi Araabia veel teinud, aga jälgimiskomiteel on see juba valmimas,“ ütles üks ametnik ja lisas, et komitee toetab tootmiskärbete jätkamist.
Nafta ja bensiini hind on stabiliseerunud
Ametnike sõnul kaalutakse, kas kokkulepet pikendada kolme või kuue kuu võrra. Investorid spekuleerivad, et kokkulepet otsustatakse pikendada ja see on nafta hinda kõrgemale viinud. Viimase kuuga on Brenti toornafta kallinenud umbes 10 protsenti ja barrel maksab 55,9 dollarit.
Lisaks sellele avalikustati neljapäeval USA naftavarude andmed – selgus, et varud vähenesid selle aasta kiireimas tempos, mis toetas omakorda hindu.
Viimastel nädalatel on aga hind stabiliseerunud. Sellel nädalal kallines WTI toornafta hind 1protsendi võrra ja Brent lisas 0,3 protsenti. Kummagi barrel maksis neljapäeva hommikul vastavalt 55,74 ja 52,95 dollarit.
Rotterdami 95 bensiini hind tõusis 1protsendi 576,75 dollarini tonnist.
Autor: Nädal börsil
Seotud lood
Kasutatud tootmisliini ost võib olla mõistlik viis tootmisvõimekuse suurendamiseks. Samas ei tähenda kasutatud seade lihtsalt liini lahtivõtmist, transportimist ja uues kohas kokkupanekut. Kui uus tootmishoone, tehnosüsteemid ja tootmise töökorraldus erinevad varasemast, muutub kolimine terviklikuks tehniliseks projektiks.
Enimloetud
4
5
Viimased uudised
7 küsimust, millele tasuvusanalüüs peaks vastuse andma
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele