Saksa keemiakontsern Linde võtab kasutusse Tartu Ülikooli materjaliteadlaste välja töötatud meetodi, kuidas muuta gaasiballoonid tänu imeõhukesele nanomaterjalile korrosioonikindlamaks.

- Tartu Ülikooli materjaliteaduse osakonna juhataja Väino Sammelselg (vasakul) ja kiletehnoloogia insener Lauri Aarik aatomkihtsadestuse reaktori juures.
- Foto: Väinu Rozental
Linde kontsern tarnib AGA kaubamärgi all Balti- ja Skandinaavia maadesse gaase ja erineva koostisega gaasisegusid, mille puhul on oluline, et segude koostis säiliks balloonis muutumatult pikka aega, kirjutab
Äripäev.
Selleks kasutatakse kalleid roostevabast terasest või alumiiniumsulamitest balloone. Tartu teadlaste meetod võimaldab ülitäpseid gaasisegusid hoida pikka aega stabiilsena tunduvalt odavamates mustast terasest balloonides, sest need muudetakse seest roostekindlamaks.
Märtsi lõpus andis TÜ füüsika instituudi kiletehnoloogia labor Lindele üle katseseadme projekti, mille alusel käivitatakse Saksamaal paari lähikuu jooksul tööstuslikud katsetused. Seadme prototüübiks on Tartu laboris konstrueeritud ja aastaid testitud aatomkihtsadestuse reaktor.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Autor: Äripäev.ee
Seotud lood
Kui ühe nädalaga laekub keevitajate värbamiskampaaniale 1300 avaldust, võib see kõlada tööandja unistusena. Tegelikult algab aga just siis kõige keerulisem töö, sest tuhandete keskelt on vaja üles leida need, kes mitte üksnes ei soovi keevitajana töötada, vaid kelle teadmised ja oksused päriselt ka tööstusettevõtte nõuetele vastavad. Nii näiteks pääses Hansavesti ühes värbamiskampaanias 1300 huvilisest järgmisse vooru vaid 70. Miks nii väike number?