Nädala börsiuudised: tootmistõrgete lahenemine langetas vase hinda; rauamaak jälle ameerika mägedel; kulla hind jätkas tõusu; nafta hind langes kolme kuu põhja; Goldman: uued naftaprojektid võivad tekitada ülepakkumise.
Blogi autor Mait KRaun.
  • Blogi autor Mait KRaun.
  • Foto: Andres Haabu
Tootmistõrgete lahenemine langetas vase hinda
Vase hind hakkas sellel nädalal langema, sest tundub, et tootmistõrked maailma suurimates kaevandustes on lahenemas, vahendab Reuters.
Kaevandusfirma Freeport McMoRani hiiglaslik Grasbergi kaevandus, mis asub Indoneesias, jätkas vasetootmisega. Varem oli tootmine peatatud, sest Indoneesia suures rafineerimisfirmas toimus streik.
Midagi konkreetset rauamaagi turul toimunud ei ole. Hiina terase- ja rauamaagituru näitajad on jäänud samaks. Hiina 2017. aasta väljavaade on jätkuvalt küllaltki positiivne, seda nii infrastruktuuri kui ka hoonete ehitamise puhul. Tõsi, muret on tekitanud aga Donald Trumpi protektsionistlikud kalduvused.
Mitmed investeerimispangad ja paljud analüütikud on öelnud, et rauamaagi turu põhinäitajaid arvesse võttes on hinnad liiga kõrged.
Teistest tööstustoorainetest langes tsingi hind 0,5 protsenti ja tina kallines 0,6 protsenti. Kummagi tonnihind oli nädala lõpuks vastavalt 2814 ja 20 275 dollarit. Alumiinium kallines 1,8 protsenti ning tonni eest tuleb välja käia 1933,5 dollarit. Nikli hind langes 1,9 protsenti ning tonn maksab 10 030 dollarit.
Kulla hinnatõus jätkus
Kulla hind jätkas tõusu ka sellel nädalal. Hinnatõus algas eelmise nädala kolmapäeval, mil Föderaalreserv teatas, et plaanib sellel aastal intresse tõsta veel kahel korral. Investorid ootasid, et keskpank karmistab oma rahapoliitikat kiiremini ja selle tõttu hakkas dollar odavnema.
Kõrgemad intressid tähendavad seda, et kulla alternatiivkulu kasvab ning üldjuhul kaasneb intresside tõusuga ka dollari tugevnemine, mis survestab samuti kollast metalli.
Kulla hind tõusis nädalaga 1,5 protsenti ja unts maksis reede pärastlõunaks 1244 dollarit. Hõbe kallines 1,6 protsenti ja unts maksab 17,6 dollarit.
Nafta langes kolme kuu põhja
Nafta hind langes sellel nädalal kolme kuu madalaima tasemeni, sest globaalsed naftavarud on oodatust suuremad, vahendab Äripäev.
OPECi naftaleppe välised riigid on turule paiskanud ootamatult palju naftat ning need nullivad OPECi tootmiskärped ära. See aga tähendab, et varud vähenevad aeglaselt või hoopis suurenevad.
Brenti toornafta langes kolmapäeval 50,14 dollarini barrelist. Nädala lõpus toimus väike taastumine, reedeks maksis barrel 50,91 dollarit ning eelmise reedega võrreldes ulatub hinnalangus 1,5protsendini. WTI kukkus 1,4 protsenti ja barrel maksab 48,06 dollarit.
„Mida madalamale hind kukub, seda suurem on surve täiendatavateks tootmiskärbeteks,“ avaldas Commerzbanki analüütik Carsten Frisch lootust.
Toodangu edasist kärpimist segavad aga OPECi välised riigid. Näiteks Venemaa pole siiani kokkulepet täitnud.
95 Rotterdami bensiini hind tõusis nädalaga 0,2 protsenti ja tonn maksab 495 dollarit. Viimasel ajal on bensiini hinnad tublisti langenud (vt. allpool olevalt graafikult).
Goldman: uued naftaprojektid võivad tekitada ülepakkumise
Uued tootmisprojektid ning kildanafta buum võib suurendada ülemaailmset naftatootmist 1 miljoni barreli võrra päevas. See tekitaks aga järgmisteks aastateks ülepakkumise, teatas Goldman Sachs.
„On tõenäoline, et 2017-2019 aastatel kasvab megaprojektide arv järsult – isegi ajaloo kiireimas tempos. Seda põhjusel, et 2011-2013 olid investeeringute eelarved väga suured ja need hakkavad nüüd vilja kandma,“ teatas USA investeerimispank teisipäeval.
OPECi otsus naftatootmist kärpida aitas praegust ülepakkumist vähendada, hinnakõikumisi alandada ning stabiilsust suurendada. See on aidanud kildanafta tootjaid, avaldas pank.
„OPECi otsus oli meie arvates ratsionaalne, sest see oli viimane õlekõrs,“ ütles Goldman. „Sellegi poolest on tagajärjed sellised, et kildanafta tootjad muutusid aktiivsemaks ning 2011-2013 tehtud investeeringud võivad tõsta OPECi väliste riikide naftatootmist rekordkogustes.“
Autor: Nädal börsil

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 24.08.26, 06:00
Eesti ettevõtted kaotavad rahastuse puudumise tõttu eksporditehinguid konkurentidele. Milline on lahendus?
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele