• 15.03.17, 09:41
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Raske tee Põhjamaade turule

Eesti ehitussektori ettevõtete ekspordipotentsiaalist Põhjamaade turul on põhjust rääkida järjest konkreetsemalt. Puitmajatootjate edu Norras või ehitusmaterjalitootjate õnnestunud lepingud Soomes ja Rootsis panevad küsima: ehk on just nüüd õige aeg teha viimane tõuge ning pingutada ühiselt ka eesti ehitaja-peatöövõtja läbilöögi nimel?
Metus Est klaasfassaad kuulutati Rootsis parimaks.
  • Metus Est klaasfassaad kuulutati Rootsis parimaks.
  • Foto: Metus Est
AS Metus-Est on alumiinium - ja terasprofiilidest klaasitud avatäiteid valmistav ning paigaldav ettevõte, mille toodangust eksporditakse Põhjamaadesse koguni 90%, sealhulgas Rootsi umbes 70%.
Metuse müügidirektori Juhan Tootsi sõnul monteeritakse oma tooted üldjuhul ise, vahel ka mõne alltöövõtja abil. „Kolmandik meie töötajaskonnast on paigaldajad. Oleme põhiliselt keskendunud suurematele objektidele, väiksemate tellimuste puhul me ei oleks hinna poolest kohalikega kindlasti konkurentsis,” selgitab Toots ja ütleb lisaküsimusele vastates täiendavalt, et Soome puhul algab mõistlikum tellimus nende puhul 100 000 eurost, Rootsis ja Norras küündib see 200 000ni.
Toots ütleb Soome ja Rootsi turgu võrreldes, et lähiaastatel näevad nad ettevõttes ilmselt Rootsi osas väikest langust, ent samavõrra jällegi Soome turuosa kasvu. „Paar aastat tagasi oli Soome turg üsna põhjas, ent nüüd on seal igati positiivset prognoosi ka näha.”

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kuidas Metus-Est meeskond on saavutanud koguni nii ülekaaluka kui 90%-se ekspordimahu? „Natuke üle kümne aasta tagasi oli meil Rootsi turu osakaal vaid 20%, millele lisandus veidi Soomet ning ülejäänud läks Eesti turule,” selgitab Toots ja ütleb, et ilmselt oli tol hetkel ka konkurente Eestis vähem, ent enim mõjutas ekspordimahtude teadlikku kasvu ettevõttes siiski 2008. aastal alanud majanduskriis.
Loe pikemalt Äripäeva teemaveebist Ehitusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 02.10.25, 14:07
Baltikumi energiatulevik vajab enamat kui vaid suuri eesmärke
Kiiresti muutuval energiamaastikul ei piisa üksnes ambitsioonist, sest üleminek peab olema ka tasakaalus ning realistlik. “Ühendada tuleb ambitsioon ja pragmaatilisus. Üleminek rohemajandusele on võimalik ainult siis, kui rohelised eesmärgid käivad käsikäes majandusliku loogikaga,“ ütleb FILTER Grupi tegevjuht Egert Killing ning kutsub kõiki, keda energiasektori tulevik puudutab, konverentsile.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele