Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Markus Nisula: andmete kogumisega tasub alustada kohe
Markus Nisula selgitas ettekandes, et Kone kui liftide ja eskalaatorite tootja peab jälgima seda, mis toimub tarkade majade ja linnade valdkonnas. „Nende arengusse panustatakse kõvasti ja nende ümber tekib uusi ökosüsteeme. Targa maja puhul lähtutakse sellest, et kõik maja kasutajad suudavad olla pidevalt omavahel ühenduses,“ rääkis Nisula.
Suhtlemine automatiseeritakse
Ta lisas, et Kone klientideks on valdavalt ehitusettevõtted ja arhitektid. „Kui meilt seade tellitakse, siis see toodetakse tehastes, millest osad paiknevad Euroopas, osad Aasias ja osad Ameerikas. Täna kasutavad paljud tootjad allhankijaid, nii ka meie. Kogu infovahetus on meil aga veel küllaltki traditsiooniline. Tellimused saadetakse e-kirja teel või edastatakse infosüsteemis, kuid tellimissüsteem vajab ikkagi inimeste sekkumist,“ märkis ta.
„Muutumas on see, et tehased, kus meie seadmeid toodetakse ja kus allhankijad toodavad meile seadmeid, varustatakse võrguühenduse ja sensoritega, nii et meie seadmed ja allhankijate seadmed suudavad suhelda automaatselt,“ kirjeldas Nisula Kone plaane.
Industry 4.0 - väärtusahel, mida peab nägema tervikuna
Nisula rääkis veel, et Industry 4.0 on digitaalne suhtlus masinate, äriprotsesside juhtimise ja väliste partnerite, sealhulgas hankijate, logistikute ja klientide vahel. „Kogu väärtusahel on kaetud automaatse digitaalse suhtlusega. Peame seda väärtusahelat vaatama tervikuna,“ ütles Nisula.
„Kone vastutab oma seadmete hoolduse eest. Meie seadmed suudavad täna saata infot selle kohta, millises olukorras see seade on. Samuti saame tegeleda ennetusega ja asendada osi enne kui seade rikki läheb,“ rääkis ta sellest, milleks Kone toodetavad liftid võimelised on.
Koguge andmeid
Nisula toonitas ettekandes, et andmed on kindlasti olulised. „Kui võtame näiteks tööstuse, siis levinud on rätseplahenduste pakkumine. Hiinas on suured partiid ehk masstootmine. Paljud ongi öelnud, et Euroopa võimalus on just rätseplahenduste pakkumine. Ja kuidas see on seotud Tööstus 4.0-iga? Kui saame masinad omavahel suhtlema ja kui on vaja ühte juppi, siis on selge, et seda ei ole mõistlik tellida Hiinast. Seda on vaja kohe ja kiiresti,“ sõnas ta.
„Kui andmete maht kasvab, siis seda targem on süsteemid panna õppima. Minu soovitus ettevõtetele on, et kui mõtlete, kas hakkate andmeid koguma või mitte, siis pigem alustage sellega võimalikult vara. Kui on võimalus koguda oma tegevuse kohta andmeid, siis kindlasti tehke seda. Andmed on varandus ja kunagi ei tea, millal neid tulevikus vaja on,“ hoiatas Nisula.
Milline on tulevik?
„Kone kasutab asjade interneti platvorme, mis juhivad lifte, aga milline võiks välja näha tulevik? Kui vaatame kogu väärtusahelat alates klientidest kuni seadmete tootmise ja paigalduseni ning hoolduseni välja, siis põhimõtteliselt meil on juba täna tehnoloogiline võimekus selleks, et hooldatavad liftid saadavad infot selle kohta, et kasutuse järgi on tõenäosus, et mõni osa vajab väljavahetamist,“ jätkas Nisula.
Ta lisas, et see info saadetakse allhankijale ja allhankija kasutab näiteks 3D-printimist ja prindib selle välja. „Info jõuab meie mehaanikuni, kes saab osa kätte ja paigaldab selle. Aga muidu annab seade ise teada varuosast, selle logistika on automaatne ja ainult paigaldus tehakse inimese poolt,“ selgitas Markus Nisula.
Seotud lood
Tööstus 3.0 tähendab automatiseerimist ja see on Eesti jaoks suurema väärtusega kui Tööstus 4.0, sõnas LeanEsti tegevjuht Marko Saviauk 10. märtsil toimunud Targa tööstuse konverentsil.
Selleks, et intelligentsust tööstusseadmest välja võtta, peab kasutaja sellest seadmest intelligentsusega üle olema, rääkis Tehnoloogia Arenduskeskuse IMECC juht Jüri Riives Targa Tööstuse konverentsil.
Täna toimub Äripäeva teemaveebi tööstusuudised.ee ja IMECCi korraldatud konverents "Tark Tööstus: Industry 4.0 Eestis", kuhu on kogunenud pea 120 osalejat.
Riik ootab ja loodab, et ettevõtjad panustaksid rohkem automatiseerimisse ja digitaliseerimisse ning oleksid valmis nii töötajaid ümber õpetama kui ka koostööks teadusasutustega, pani ettevõtlusminister Urve Palo 10. märtsil toimunud Äripäeva konverentsil „Tark tööstus: Industry 4.0 Eestis“ ettevõtjatele südamele.
Tootmisettevõtte pakendamisprotsessi eduka automatiseerimise aluseks on kogu tootmisvoo põhjalik analüüs, et uus süsteem sobituks olemasolevasse keskkonda, aitaks vähendada tööjõuvajadust ning oleks valmis ka ettevõtte tulevasteks arenguteks. Lihtsalt roboti lisamine enamasti oodatud tulemust ei too, nendib tootmise ja tööstuse automatiseerimislahenduste arendaja Smitech OÜ tegevjuht Sander Mitendorf.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
3
4
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele