Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestil euroala kiireim majanduskasvu tempo
Kvartali baasil kasvas Eesti majandus läinud aasta viimases kvartalis euroala riikidest kõige kiiremini, 1,9%, ning skaala kiirema kvartalikasvuga otsa jäid ka Leedu ja Läti, näitab Eurostati hinnang.
Aasta baasil – võrreldes 2015. aasta neljanda kvartaliga – oli majanduskasv euroala riikidest kiireim Sloveenias (4,8%) ning Leedus ja Hispaanias, mõlemas 3%.
Euroalal tervikuna kasvas SKP neljandas kvartalis kvartali baasil 0,4%, mis on sama tase kui kolmandas kvartalis, ning aasta baasil 1,7%. Peamine kasvu vedur oli sisetarbimine.
Ainsana langes kvartali baasil Kreeka SKP, 1,2%, ning Soome majandus ei kasvanud ega kahanenud.
Euroala suurematest majandustest kasvas Saksamaa ja Prantsusmaa SKP kvartali baasil samas tempos euroala keskmisega ehk 0,4%, Itaalia majandus kasvas 0,2% ja Hispaania SKP 0,7%. Aasta baasil kasvas suurtest majandsutest kõige kiiremini Hispaania, järgnes Saksamaa 1,8%ga. Prantsusmaa SKP kasvas 1,2% ja Itaalia majandus 1%.
Läti ja Leedu SKP kvartalikasvu tempo jäi Eestist veidi aeglasemaks, olles vastavalt 1,1% ja 1,4%. Aasta baasil kasvas SKP Leedus 3%, Eestis 2,8% ja Lätis 2,2%.
Eesti peamistest ekspordipartneritest kasvas Rootsi majandus neljandas kvartalis kvartali baasil 1% ja aasta baasil 2,3%, Soomes oli majanduskasv vastavalt 0 ja 1,3%.
Veebruari ostujuhtide indeksi tugeva näidu põhjal oodatakse alanud aasta esimeses kvartalis euroala majanduskasvu kiirenemist 0,6%-le.
Kõigest nelja kuuga on euroala inflatsiooninäit neli korda kasvanud, olles veebruaris juba üle Euroopa Keskpangasoovitus sihi (veidi allpool 2% taset – toim). Sellega on kasvanud surve Euroopa Keskpangale stiimulit koomale tõmmata, see käivitati kaks aastat tagasi deflatsiooniriski tõrjumiseks.
Euroopa Keskpanga korraline rahapoliitika nõupidamine on homme, kuid mingeid suuremaid poliitikamuutusi sellelt praegu veel ei oodata. Suur osa hinnatõusust on tingitud kütuse kallinemisest, mida Euroopa Keskpank oma hoobadega mõjutada ei saa. Alusinflatsioon, millest kütuse ja toidukaupade hinnad on maha arvatud, pole euroalal veel 1% tasemele jõudnud.
Autor: Äripäev.ee
Seotud lood
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
4
3 teemat, mis ei tohi debattides tähelepanuta jääda
Viimased uudised
Ettevõte investeerib tänavu 6,7 miljonit
Üritused
Hetkel kuum
6 teemat, mida poliitikud ei tohi valimisdebattides kõrvale jätta
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele