Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestil euroala kiireim majanduskasvu tempo
Kvartali baasil kasvas Eesti majandus läinud aasta viimases kvartalis euroala riikidest kõige kiiremini, 1,9%, ning skaala kiirema kvartalikasvuga otsa jäid ka Leedu ja Läti, näitab Eurostati hinnang.
Aasta baasil – võrreldes 2015. aasta neljanda kvartaliga – oli majanduskasv euroala riikidest kiireim Sloveenias (4,8%) ning Leedus ja Hispaanias, mõlemas 3%.
Euroalal tervikuna kasvas SKP neljandas kvartalis kvartali baasil 0,4%, mis on sama tase kui kolmandas kvartalis, ning aasta baasil 1,7%. Peamine kasvu vedur oli sisetarbimine.
Ainsana langes kvartali baasil Kreeka SKP, 1,2%, ning Soome majandus ei kasvanud ega kahanenud.
Euroala suurematest majandustest kasvas Saksamaa ja Prantsusmaa SKP kvartali baasil samas tempos euroala keskmisega ehk 0,4%, Itaalia majandus kasvas 0,2% ja Hispaania SKP 0,7%. Aasta baasil kasvas suurtest majandsutest kõige kiiremini Hispaania, järgnes Saksamaa 1,8%ga. Prantsusmaa SKP kasvas 1,2% ja Itaalia majandus 1%.
Läti ja Leedu SKP kvartalikasvu tempo jäi Eestist veidi aeglasemaks, olles vastavalt 1,1% ja 1,4%. Aasta baasil kasvas SKP Leedus 3%, Eestis 2,8% ja Lätis 2,2%.
Eesti peamistest ekspordipartneritest kasvas Rootsi majandus neljandas kvartalis kvartali baasil 1% ja aasta baasil 2,3%, Soomes oli majanduskasv vastavalt 0 ja 1,3%.
Veebruari ostujuhtide indeksi tugeva näidu põhjal oodatakse alanud aasta esimeses kvartalis euroala majanduskasvu kiirenemist 0,6%-le.
Kõigest nelja kuuga on euroala inflatsiooninäit neli korda kasvanud, olles veebruaris juba üle Euroopa Keskpangasoovitus sihi (veidi allpool 2% taset – toim). Sellega on kasvanud surve Euroopa Keskpangale stiimulit koomale tõmmata, see käivitati kaks aastat tagasi deflatsiooniriski tõrjumiseks.
Euroopa Keskpanga korraline rahapoliitika nõupidamine on homme, kuid mingeid suuremaid poliitikamuutusi sellelt praegu veel ei oodata. Suur osa hinnatõusust on tingitud kütuse kallinemisest, mida Euroopa Keskpank oma hoobadega mõjutada ei saa. Alusinflatsioon, millest kütuse ja toidukaupade hinnad on maha arvatud, pole euroalal veel 1% tasemele jõudnud.
Autor: Äripäev.ee
Seotud lood
Ehitusfirma NOBE rajas koostöös tellija Airport Cityga Tallinna lennujaama lõunaküljele ühe viimaste aastate tehniliselt keerukama tööstushoone Eestis – lennukihoolduskompleksi rahvusvahelisele lennundusettevõttele Magnetic MRO. Väljakutseks olid üle 40-meetrised kandepostideta silded, ulatuslik pinnasevahetus, ülim ehitustäpsus ning hoone vastavus eriti rangetele lennundusohutus- ja konstruktsiooninõuetele. Projektis lõi kaasa enam kui 80 koostööpartnerit.
Enimloetud
2
“Oleme niigi selle haridusmaastiku ümberkorraldamisega hiljaks jäänud”
3
Viimased uudised
“Oleme niigi selle haridusmaastiku ümberkorraldamisega hiljaks jäänud”
Üritused
Hetkel kuum
“Väikestest startup’idest on kõht täis saanud”
Inseneride keskmine palk läheneb 3000 eurole
“Minu energia hakkas kaduma”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele