Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tuulikutootjad põrkuvad riigiga
„Mis juhtub siis kui kõik jääb nii, nagu on?“ küsin mina. „Tööstus jääb Eestisse lihtsalt rajamata. Kui tööstuspoliitikat ei tule, siis tööstust ei ole,“ vastab Eesti ühe suurema tuulikutootja Eleon juht Andres Sõnajalg.
Andres Sõnajalg
Foto: Eiko Kink
Jutt käib 1400 töökohast ja mastaapsest tuulikute eksporttööstusest, mida vendade Sõnajalgade juhitud Eleon plaanib 2020. aastaks Ida-Virumaale luua. Kas soov saab reaalsuseks, selle määrab jaanuaris riigikogus arutlusele minev elektrituruseaduse muudatuseelnõu, kirjutab Äripäev.
Sõnajalgade mured on ainult väike osa võrrandist. See, mis lõpuks seaduseelnõusse kirja pannakse, hakkab mõjutama paljude Eesti taastuvenergiatootjate käekäiku. Nii paljude, et mängu on astunud ka kaubandus- ja tööstuskoda (KTK), mis läkitas novembris riigikogu majanduskomisjonile ettepaneku, kuidas peaks riigi taastuvenergiapoliitikat tulevikus ümber kujundama. KTK argumenteerib enda ettepanekut suuresti Eleoni tööstuse rajamise plaanidest lähtuvalt – seadusemuudatuse ühe olulisima kasutegurina toob koda esile just Eleoni kavandatava Aidu tuulepargi ja pooleteise tuhande töökoha loomise.
Probleemi iva peitub põhimõttes, mille alusel Eestis tuuleenergiatootjatele toetusi jagatakse, selgitas Sõnajalg.
Metallitööettevõttes Danival MW on keevituse automatiseerimine järgmine samm tootmise kasvatamisel, sest senine võimekus hakkas suuremate tellimuste ja kasvavate mahtude puhul piiriks muutuma. Kolm kevadel kasutusele võetud Yaskawa keevitusrobotit aitavad suurendada tootmisvõimekust ja kvaliteedi stabiilsust, kuid ettevõtte juhi sõnul ei sobi robot kaugeltki iga detaili valmistamiseks.