„Mis juhtub siis kui kõik jääb nii, nagu on?“ küsin mina. „Tööstus jääb Eestisse lihtsalt rajamata. Kui tööstuspoliitikat ei tule, siis tööstust ei ole,“ vastab Eesti ühe suurema tuulikutootja Eleon juht Andres Sõnajalg.
- Andres Sõnajalg Foto: Eiko Kink
Jutt käib 1400 töökohast ja mastaapsest tuulikute eksporttööstusest, mida vendade Sõnajalgade juhitud Eleon plaanib 2020. aastaks Ida-Virumaale luua. Kas soov saab reaalsuseks, selle määrab jaanuaris riigikogus arutlusele minev elektrituruseaduse muudatuseelnõu, kirjutab Äripäev.
Sõnajalgade mured on ainult väike osa võrrandist. See, mis lõpuks seaduseelnõusse kirja pannakse, hakkab mõjutama paljude Eesti taastuvenergiatootjate käekäiku. Nii paljude, et mängu on astunud ka kaubandus- ja tööstuskoda (KTK), mis läkitas novembris riigikogu majanduskomisjonile ettepaneku, kuidas peaks riigi taastuvenergiapoliitikat tulevikus ümber kujundama. KTK argumenteerib enda ettepanekut suuresti Eleoni tööstuse rajamise plaanidest lähtuvalt – seadusemuudatuse ühe olulisima kasutegurina toob koda esile just Eleoni kavandatava Aidu tuulepargi ja pooleteise tuhande töökoha loomise.
Probleemi iva peitub põhimõttes, mille alusel Eestis tuuleenergiatootjatele toetusi jagatakse, selgitas Sõnajalg.
Autor: Äripäev.ee
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui veel 20 aastat olid koht- ehk LAN-võrku liidetud põhiliselt arvutid, siis täna on ühises võrgus kõik seadmed alates küttelahendusest, valgustusest ja külmkapist kuni tööstusseadmeteni. Tehnoloogia areneb hoogsalt ja järk-järgult liigutakse vaskkaablil põhinevatelt ühendustelt üle fiiberoptilistele ja üle õhu lahendustele. LAN-võrgu olevikust ja tulevikust räägib YEInternationali tootejuht Henri Voogla.